Reklaam sulgub sekundi pärast

Imbi Paju “Kirjanduskliinik”: vaikuste ja lugude vaheline ruum, kus sünnib mõistmine

Imbi Paju
Imbi Paju — FOTO: GoodNews, Evelin Kruus

“See, kellel on lugu rääkida, see vastutab, millist tänast ja homset ja millist lugu me endale ja teistele loome, kuidas me loome iseennast ja vaatame teist,” kirjutab kirjanik ja esseist Imbi Paju oma raamatus “Kirjanduskliinik”. Tema sõnul on kirjutamisel eneseväljenduse kõrval veel teinegi oluline ülesanne – osaleda ühise ruumi loomises, kus meie lood, hääled ja kogemused saavad end kuuldavaks teha, luues samaaegselt ka vastastikust mõistmist.

Paju tõdeb, et maailm on pöördelises muutumises: “Täna seisab kogu Lääne väärtusruum ja kultuur eksistentsiaalsete küsimuste ees, maailm on muutuses, mille jaoks pole valmis uusi narratiive ja vanad justkui on kaotamas tähendust, mitte ainult tulevikku silmas pidades, vaid ka konkreetsetel ajahetkel.” Just seepärast usub Paju, et kirjandus aitab luua uut, peegeldades inimese sisemaailma ning sidudes meid kultuurilise mälu ja empaatia kaudu.

Nobeli preemia laureaat Olga Tokarczuk on öelnud, et kirjandus on üks väheseid valdkondi, mis aitab hoida maailma fookuses. “Keskendudes tegelaste sisemistele vaatenurkadele, paljastab kirjandus nende kogemusi ja motiive viisil, mis muidu oleks teistele täiesti suletud” kirjutab Paju, kinnitades, et lugemine võib olla rahu taastamise ja mõistmise loomise vahend nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

Paju usub, et elu sünnib kohtumistest. “On hetki, mil kahe inimese kohtumisel hakkab elu end ise looma,” kirjutab ta. Sellised kohtumised, olgu need vestluste või raamatute lugemise näol, loovad tasakaalu ja aitavad meil mõtestada ka raskusi. 1930ndate Eestis, kui maailma raputas majanduskriis ja vihakõne sai üha valjemaks, vastas rahvas sellele kultuuriga. “Siis pandi alus raamatuaastale ning lugemine, kirjandusõhtud ja luule kirjutamise töötoad pidid lepitama ärritunud inimesi, leevendama vihakõnet ja rumaluse tulva – ja see läks hästi korda.” Paju sõnul on see ajalooline näide sellest, kuidas kirjandus võib muuta ühiskondlikku õhustikku.

Enda loomingu jagamine ei ole Paju sõnul aga lihtne ega ka enesestmõistetav toiming. “Luues ja jagades kerkivad esile hirmud, sest sa ei tea, kuidas seda, mida ütled või kirja paned, vastu võetakse. Sa oled haavatav nagu laps.” Samas tõdeb kirjanik, et samaaegselt pakub see ka võimalust muutuda ja muutust luua. “Me kõik alustame esimesest tühjast lehest. See on alati hirmuäratav, sest leht võib tühjaks jääda mitu päeva. Su sõnad on su hääl, on su sõrmejäljed ja ükski sõrmejälgede kogum pole identne. Kellelgi teisel ei ole häält, mis oleks täpselt selline nagu sinu hääl. Räägi oma lugu. Kirjuta oma hääl paberile. Leht on väga diskreetne, see ei anna su lugu edasi enne, kui sa seda lubad, nii et saad kartmata rääkida kõike,” julgustab Paju.

Imbi Paju “Kirjanduskliinik” on kohtumiste ruum, kus autor kutsub lugejat kaasa mõtlema, endasse vaatama ja oma lugu jutustama. Iga lehekülg kutsub märkama, kuidas loovus ja mõtestatud vaikused loovad äreva maailma kõrvale keskkonna, milles on võimalik edasi liikuda ning kust vajalikul hetkel vaimset tuge leida.