Kas oled oma elus looja või tarbija? Asse Sauga: küllus algab sellest, mida sa maailmale annad

Sauga sõnul on see põhimõte oma olemuselt lihtne: kui inimene annab oma kogukonnale, tööle, klientidele või keskkonnale järjepidevalt rohkem, kui ta sealt vastu võtab, hakkab väärtus tema sõnul liikuma ka ringiga tagasi. „See ei toimu alati otse ja vahetult, kuid küll ta jõuab,“ märgib Sauga.

Väärtuse loomine loob uusi võimalusi

Sauga toob näiteks Telegrami looja Pavel Durovi, kelle ettevõte teenindab enam kui miljardit kasutajat suhteliselt väikese meeskonnaga. Tema jaoks ilmestab see hästi, kuidas tugevale missioonile ja väärtuse loomisele keskendumine võib aja jooksul kasvada väga suureks. „Ta tõuseb igal hommikul üles ideega, kuidas inimestele veelgi rohkem väärtust luua. Telegrami väärtus on üle 40 miljardi dollari ning Pavel omab sellest suuremat osa. See siin ongi loomisele keskendumise tulemus.“

Ta näeb sama loogikat ka ärisuhetes. Sauga kuulub BNI ärivõrgustikku, kus on keskne põhimõte „givers gain” ehk andja võidab. „Mida rohkem keskenduvad liikmed andmisele, soovituste ja kontaktide jagamisele, seda rohkem tuleb kasu neile kaudselt ringiga tagasi. Statistika tõestab seda järjepidevalt.“

Sauga sõnul ei tähenda väärtuse loomine tingimata suuri projekte või suuri rahasummasid. Vahel tähendab see lihtsalt seda, et inimene teeb natuke rohkem, panustab rohkem või aitab olukorda paremaks muuta ka siis, kui seda temalt otseselt ei oodata. „Kui plaan on olemas, siis tasub alati teha pisut rohkem kui ette nähtud. Panustada rohkem, anda rohkem kui kokku lepitud. Sest väärtuse loomine tuleb ringiga tagasi.“

Kannatlik töö tasub end vahel mitmekordselt

Sauga meenutab oma kogemust ajast, mil ta sisenes krüptomaailma. Tegemist oli valdkonnaga, mille suhtes valitses palju teadmatusest tulenevaid hirme ja eelarvamusi. „Võtsin endale missiooniks olukorda muuta ning tegin umbes aasta aega tasuta tööd – kirjutasin, harisin, pidasin blogi, konsulteerisin abivajajaid. Ja siis mingi hetk hakkas kogu tehtud töö päriselt ära tasuma. Võimendusega, kümnetes ja isegi sadades kordades.”

Seetõttu tasub aeg-ajalt endalt küsida, kas inimene on oma igapäevastes valikutes rohkem looja või tarbija. „Luua rohkem kui tarbida. Anda rohkem kui võtta. Püüda igat olukorda alati parandada. Seda suhtumist tasub jälgida kõikjal enda elus ja harjutada see enda läbivaks eluviisiks,“ soovitab Sauga.

Märka, kus oled sa looja ja kus tarbija

Sauga toob välja mõned küsimused, mis aitavad enda käitumismustreid märgata.

Sotsiaalmeedia – kas sa tarbid rohkem kui sinna sisu lood?

Töö – kas sa teed täpselt nii palju kui ette kirjutatud, kaheksast viieni? Või vaatad, kus ja kuidas saaksid rohkem panustada?

Raha – millise sõnumi ja energiaga sa raha ära annad? Kas kahjutundega ja puudusega? Või tänulikkusega ja teadmisega, et raha liigub?

Suhe – kas sa oled partnersuhtes pigem andja või võtja? Näed sa viise, kuidas olukorda parandada ja teist poolt toetada ning head teha?

Igapäevaelu – kas sa oled keskendunud sellele, kuidas alati igat olukorda paremaks teha?

Märkamine algab hoolimisest

Sauga usub, et külluse suunas liikumine algab inimese sisemisest selgusest. Enne kui saab luua rohkem väärtust, peab mõistma, mis on inimese enda missioon ja millist rolli ta maailmas täidab. „Kõik algab sellest, kui vastad endale ausalt: miks sa siin maailmas eksisteerid? Mis on su missioon? Kuhu sa liigud ja kes sa oled?“

Need küsimused aitavad luua pikema visiooni ning mõista, milline on iga inimese unikaalne väärtus. „Nende küsimuste kaudu mõistad sa paremini, millist väärtust sulle rohkem luua meeldib ja mis on sinu unikaalsus. Siis on ka lihtsam seda unikaalsust maailmaga jagada, nii, et sa ise samuti sellest võidad,“ ütleb Sauga.

Järgmine oluline samm on hoolimine. „Hoolimisega tekib märkamine. Märkamisega tekib tähelepanu detailidele. Ja detailides peituvadki kohad, kus sa saad panustada,“ selgitab ta.

Sauga sõnul käivad hoolimine, märkamine ja tänulikkus käsikäes. Ta usub, et tänulikkus on oluline, sest see aitab inimesel näha seda, mis tema elus juba olemas on, ning loob valmisoleku märgata uusi võimalusi. „Ilma tänulikkuseta ei saa küllus mitte kuidagi voolata, sest energia liigub ainult sinna, kus teda oodatakse. Tänulikkusega.“

Ta toob näiteks looduses liikumise. Inimene võib minna metsa lihtsalt selleks, et rada kõrvaklapid peas kiiresti läbi joosta, või võtta aega, et märgata ümbritsevat, kuulata looduse hääli ning teha midagi head ka keskkonna jaoks. „Võid märgata looduse ilu, kuulata hääli, olla tänulik selle hetke, oma keha ja keskkonna eest, näha kommipaberit tee kõrval ja selle ka üles korjata. Pärast sellist pealtnäha lihtsat tegu tunned ennast palju paremini, sest sa oled rohkem andnud kui võtnud, sa oled olukorda looduses parendanud.“

Seega võib väärtuse loomise põhimõtet rakendada peaaegu igas olukorras. „See on eluviis ja algab ühest küsimusest, mille võid endale esitada igas olukorras: kuidas ma saaksin siin rohkem väärtust luua? Sest alati saad, igas olukorras,“ ütleb Sauga.

Ta soovitab võtta ühe nädala, et lihtsalt märgata, millistes olukordades ollakse looja ja millistes peamiselt tarbija. „Pane üks nädal tähele, kus sa oled looja ja kus tarbija. Ilma hinnanguteta, lihtsalt märka. See üks nädal võib muuta rohkem kui sa arvad.“