Kas tasuta tarkus on olemas? Asse Sauga: areng eeldab valmisolekut midagi ka ise panustada

Enesearengu teejuht ja koolitaja Asse Sauga leiab, et tasuta kättesaadav info võib küll avada ukse uute teemade juurde, kuid sügavam areng eeldab inimeselt enamasti ka isiklikku panust. See ei väljendu alati üksnes rahas, vaid valmisolekus võtta vastutus, loobuda mugavusest ning anda oma aja, energia ja tähelepanuga märku, et muutust päriselt soovitakse. „Olen viimasel ajal palju mõelnud fenomenile, mida inglise keeles kirjeldatakse sõnaga entitlement. See on tunne, et oleme väärt saama küllust, tööriistu, õpetusi ja palju muud lihtsalt sellepärast, et oleme olemas ja siia maailma sündinud.“

Sauga sõnul on selline suhtumine eriti nähtav vaimsetes ja enesearenguga seotud kogukondades, kus eeldatakse sageli, et õpetused ja teadmised peaksid olema kõigile tasuta kättesaadavad. „Mõte, et tarkus peaks olema kõigile kättesaadav, on iseenesest ilus. Praktikas ei tähenda see aga, et iga õpetus, tööriist või teise inimese aastatepikkune kogemus peaks olema tasuta. Teadmise vastuvõtmine eeldab ka vastuvõtja valmisolekut sellesse midagi ise panustada.“

Teekond õpetuseni on juba osa õppetunnist

Sauga toob näiteks vana loo targast, kes elab mäe otsas ega tule ise inimesi õpetama, ennast reklaamima ega õpilasi otsima. „Kes tema tarkust soovib, peab ise mäe otsa ronima. Teekond on katsumus ja juba osa õppetunnist. Kohale jõuavad need, kes on piisavalt pühendunud, et see rännak ette võtta.“

Üheks sellise pühendumise väljenduseks võib olla ka raha. Ta möönab, et mõte rahast kui vaimse või sisemise arengu osast võib tekitada inimestes tugeva vastureaktsiooni. „Raha, mida inimene teenib, on tema aja, energia ja pühendumise tulemus. Kui ta otsustab selle millegi jaoks välja anda, annab ta kaudselt edasi osa oma pühendumisest. Ta loobub millestki enda jaoks väärtuslikust, et teha ruumi millelegi, mida peab veel väärtuslikumaks.“

Mugavustsoonist väljumine nõuab otsust

Sauga märgib, et on seda seost märganud ka omaenda arenguteel. Ta ei oleks praegusesse punkti jõudnud, kui poleks võtnud vastutust, teinud teadlikke otsuseid ja tasunud ligipääsu eest õpetustele, mis viisid ta mugavustsoonist välja. „Iga kord, kui sellise otsuse tegin, hakkas midagi liikuma. Avanes uus uks, tekkisid uued taipamised või jõudis mu ellu uus inimene. Küsimus ei olnud ainult makstud summas, vaid otsuses tunnistada iseendale, et olen valmis oma arengusse päriselt panustama.“

Inimese arengut mõjutavad tugevalt ka inimesed, kellega ta igapäevaselt suhtleb. Vanas ütluses, mille järgi saab inimese viie lähima sõbra põhjal palju öelda ka tema enda kohta, peitub Sauga arvates oluline tõde. „Selleks, et oma senisest mugavusmullist välja murda, on vaja vahel kohtuda inimestega, kes on meist juba kaugemale jõudnud. Enamasti tähendab see, et austame nende aega ja kogemust ning oleme valmis selle eest ka maksma.“

Raha aitab teadmiste edasiandmise ahelal jätkuda

Rahal on Sauga sõnul teadmiste edasiandmises ka praktiline roll, sest see aitab muuta õpetamise ja õppimise ahela jätkusuutlikuks. „Õpetaja vajab samuti võimalust edasi areneda, õppida oma õpetajatelt ning panustada aega ja energiat sellesse, mida ta teistele edasi annab. Kui teadmiste edasiandjalt oodatakse pidevalt tasuta tööd, võib kogu arenguahel ühel hetkel katkeda.“

Ta leiab, et inimese sisemise kasvu käigus võivad muutuda ka tema suhted ja lähikond. Kõik inimesed ei arene samas tempos ega tunne huvi samade teemade vastu. „On loomulik, et kasvades vahetuvad mingil määral ka inimesed meie ümber. See võib olla üks märk sellest, et inimese maailmapilt, vajadused ja huvid on muutunud. Mida sügavamale mõnes valdkonnas liikuda, seda väiksemaks võib jääda inimeste ring, kellega neid teemasid võrdsel tasandil jagada.“

Seetõttu võib kiiresti arenev inimene end teatud perioodidel ka üksikuna tunda. „See ei tähenda tingimata, et vanad suhted oleksid olnud valed või inimesed kuidagi vähem väärtuslikud. Sageli tähendab see lihtsalt, et edasiseks arenguks on vaja leida kõrvale ka neid, kes liiguvad sarnases suunas ja oskavad kaasa rääkida teemadel, mis on muutunud inimese jaoks oluliseks.“

Arengupotentsiaal on tasuta, muutus aga mitte

Sauga usub, et arenemise potentsiaal olemas kõigil inimestel, kuid selle potentsiaali rakendamine sõltub juba iga inimese enda valikutest. „Võimalus areneda on meile kõigile antud. Kuid teadmised, oskused, kogemused ja muutused ei jõua meie ellu ainult sellepärast, et arvame end neid väärivat. Meil tuleb võtta vastutus ning olla valmis panustama oma aega, energiat, tähelepanu ja mõnikord ka raha.“

Tasulistel õpetustel ja tööriistadel on aga veel üks oluline mõju: inimesed kipuvad neid suurema tõenäosusega päriselt kasutama. „Inimesed väärtustavad sageli rohkem seda, mille saamiseks on nad pidanud millestki loobuma või teadliku otsuse tegema. Kui oleme enda jaoks midagi olulist panustanud, suureneb ka tõenäosus, et võtame saadud teadmisi tõsiselt ja rakendame neid oma elus.“

Kõrge hind ei taga veel väärtust

Seejuures rõhutab Sauga, et kõrge hind ei muuda ühtegi õpetust automaatselt väärtuslikuks. Iga inimene peab enne otsuse tegemist hindama nii õpetaja pädevust, pakutava sisu kvaliteeti kui ka enda tegelikke vajadusi. „Tasuta tarkust on maailmas väga palju ning sellest võib alata oluline teekond. Kuid teadmine üksi ei muuda veel midagi. Muutus algab hetkel, mil inimene otsustab saadud teadmise eest vastutada ja selle oma elus kasutusele võtta.“