Kristiina Kase: lapsepõlves kogetu mõjutab tugevalt meie elu ka täiskasvanuna – kuidas alustada tervenemise teekonda?

Kristiina Kase sõnul on teaduslikult tõestatud, et kõik, mis meiega lapsepõlves juhtus, mõjutab tugevalt meie elu ka täiskasvanuna. Lapsepõlves kujunevad välja käitumismustrid, isiksus, uskumused ja stressiga toimetuleku mehhanismid, mis täiskasvanueas tihti meie elu keerulisemaks muudavad. Ta selgitab, et lapsepõlvehaavad ei pea alati olema seotud suure traagikaga – mõnikord võib ka näiliselt tavaline olukord, nagu ajutine eraldatus vanematest, mõjuda lapse automaatsele närvisüsteemile ülekoormavalt. Oluline ei ole nii palju see, mis meiega on toimunud, vaid see, kuidas meie autonoomne närvisüsteem sellega on toime tulnud.

Enamasti jäävad sellised olukorrad laste närvisüsteemis  aga lahendamata ja mõjutavad meid veel aastakümneid hiljemgi. Närvisüsteem meie kehas on see nähtamatu teekaart, mis viib meid mineviku olukordadesse (traumadesse ja lapsepõlvehaavadesse), kus midagi on takistanud keha loomulike stressireaktsioonide käivitumist. Midagi on olnud närvisüsteemi jaoks liiga palju või toimunud liiga kiiresti. Täiskasvanueas on oluline märgata, millised  käesoleva hetke olukorrad meid emotsionaalselt haavavad või ootamatult tugevalt reageerima panevad. Iga reageering välisele maailmale kannab olulist sõnumit mingi lahendamata mineviku olukorra kohta. Kui tunneme, et kellegi sõnad on meie suhtes ebaõiglased, alandavad või hoopis reedavad meid, tuleneb see sageli hoopis meie minevikust.

Paarisuhte kontekstis on välja uuritud, et 95% suhtes olevast valust ei ole seotud hetkeolukorra, vaid minevikuga. See on väga ilmekas tõestus sellest, kuidas korduvate probleemide algpõhjusega mittetegelemine loob üha uuesti neid olukordi, mida me tegelikult ei soovi. Lapsepõlvehaavad ja traumad on kui filtrid, läbi mille maailma tajume – kõik see, kuidas käitume, mida usume, mõtleme ja tunneme, on sellest lähtuv, mistõttu on hea teadlikult vaadata sinna, kus on meie tänaste olukordade nö juurpõhjused.

Alateadlikult valime me alati endale sellised suhted, kus tulevad üles varasemalt kogetud valud. Iga lapsepõlves kogetud haava (nt hüljatus, mahajäetus, reedetus, alandatus, ebaõiglus) uuesti mitte kogemiseks on meil välja arenenud terve rida maske ehk kogum kaitsekäitumisi, mis meie jaoks ebaturvalistes olukordades aktiveeruvad ning igal inimesel on need erinevad. Näiteks kipume suhetes pidevalt põgenema või vastupidi, hoopis liigselt klammerduma, oleme ülikontrollivad, usaldamatud või jäigad oma maailmanägemuses. Kõik need kaitsekäitumised loovad suhetes eraldatust ning meil on raske jõuda täisväärtuslike, toetavate ja turvaliste suheteni. Näiteks igatseme suhtes sügavat emotsionaalset ühendust, kuid iga kord, kui partner hakkab meile lähenema või emotsionaalselt avanema, põgeneme või tõmbume eemale, sest midagi tundub meie süsteemi jaoks ohtlikuna.

Esimene samm lapsepõlvehaavade tervendamiseks on nende tunnistamine. Teadlik kohalolek ja enese jälgimine aitavad mõista, kuidas me teatud olukordades käitume ja milline on meie närvisüsteemi seisund. Kui märkame, et oleme pidevalt “võitle või põgene” seisundis, saame astuda samme oma närvisüsteemi rahustamiseks ning samas hakata uurima, mis selles olukorras meid päriselt haavas, kellega see esimest korda aktiveerus, millised uskumused ja kaitsekäitumised sellega seotud on.

Närvisüsteemi esmaseks rahustamiseks soovitab Kase kasutada rahustavaid meetodeid nagu hingamispraktikad, meditatsioon ja looduses käimine. Endas teadlikkuse suurendamiseks ja enda kõrvalt jälgimiseks on suurepärased erinevad kohalolupraktikad, mis aitavad märgata mõtteid, emotsioone, uskumusi ja käitumist, mis enamasti on alateadlikud ehk automaatsed ning vajavad valgustamist. Püsivate muutuste loomiseks on aga oluline leida sobiv teraapia, mis aitab traumade ja lapsepõlvehaavade mõjusid teadlikult vähendada.

Üheks tõhusaks meetodiks lapsepõlvehaavade tervendamisel on Kase sõnul biodünaamiline hingamine ja traumavabastussüsteem (BBTRS), mis ühendab endas hingamisharjutused, liikumise, heli ja puudutuse tehnikad. See praktika aitab kehal alustada loomulikku tervenemisprotsessi ja vabastada kehasse kinni jäänud mentaalsed, emotsionaalsed ja füüsilised pinged. “Selle süsteemi eesmärk on luua muutus, kus saame parema kontakti iseendaga ja siis ei defineeri mineviku valu enam meie oleviku kogemusi,” selgitab Kase.

Lapsepõlvehaavadega tegelemine võib tunduda hirmutav, kuid Kase rõhutab, et nende ignoreerimine kulutab asjatult meie eluenergiat. “Me võime teha näo, et mineviku kogemused meid ei mõjuta, kuid ometi alateadlikult taasloome uuesti olukordi, mis kogetu taas nähtavaks toovad. Iga valu, mis on vastu võetud ja lahustatud, lahkub meie süsteemist ning võimaldab meil luua teadlikult uue seisundi pealt oma elu,” ütleb ta. Ta märgib, et suurim takistus lapsepõlvehaavadega tegelemisel on uskumus, et see ei muuda midagi. Selle uskumuse põhjuseks on sageli hirm valu taas kogeda. Emotsioonide kogemine võib olla inimeste jaoks, kes on aastaid elanud funktsionaalse tardumise režiimil, väga hirmutav. Samas rõhutab Kase, et valust ei saa vabaneda seda ignoreerides ning tõeline tervenemine saab alguse siis, kui oleme valmis mineviku valuga silmitsi seisma ja selle lahustama. Igast valust on võimalik turvalises keskkonnas kehateadlikkust arvesse võttes vabaneda.

“Meil on alati valik, kas kogeda valu lühikest aega või terve elu sellele lojaalne olla ning ise endale kannatusi juurde luua. Tervet meie elu, erinevaid suhteid, füüsilist tervist ja edu kärjääris mõjutab see, kui teadlikud enda mustritest oleme. Lapsepõlvehaavad on üks osa sellest,” rõhutab Kase. Pole harvad juhtumid, kus lapsepõlvehaavade tervenemine on lisaks suhete paranamisele kaasa toonud ka edu külluse loomisel ja töises karjääris.

“Lapsepõlvehaavade tervendamise teekond on igaühe jaoks omamoodi, kuid oluline on leida endale sobiv praktika ja toetav ning usaldusväärne nõustaja,” selgitab Kase ning lisab, et just sisetunne juhatab meid õige inimese või meetodi juurde. Rikardia platvorm pakub laia valikut somaatilise kehateraapiaga tegelevaid praktikuid, kes saavad aidata inimestel jõuda sügavama eneseteadlikkuse ja tasakaaluni.