Suvi toob inimesed kodudest välja tänu kontsertidele, laatadele, festivalidele ja kogukondlikele sündmustele, kus käiakse head muusikat kuulamas, sõprade-tuttavatega kohtumas ja mõnusat suvemeeleolu nautimas. Kogu selle melu ja meelelahutuse vahel on aga oluline leida ka neid hetki, mil keskenduda enda heaolule ja vaimsele tervisele. 18. juulil toimub Võiste kalurikülas tasuta kogupereüritus Võiste Suvefestival, kus on esmakordselt avatud ka vaimse heaolu ala „Me oleme hoitud“, mis loob festivalimelu keskele rahuliku ruumi iseenda ja oma vajaduste märkamiseks ning toetava kontakti leidmiseks. „Me oleme hoitud“ alal osalevad erinevad vaimse heaolu ja enesehoiu spetsialistid, kes jagavad festivalikülastajatele praktilisi tööriistu, mille abil märgata oma keha ja meelt, tulla paremini toime ärevuse ja pingega, luua toetavamaid suhteid ning leida raskel hetkel julgust abi küsida. Oma mõtteid ja nõuandeid jagavad teiste seas heaolu treener ja koolitaja Kristi Jõeorg, enesearengu teejuht Tiit Trofimov, vabastava hingamise terapeut Monika Palm ning Alexanderi tehnika õpetaja Cathy Sommer. Iga inimene vajab ühendust teiste inimestega Heaolu treener ja koolitaja Kristi Jõeorg viib festivalil läbi suhete ja suhtlemise teemalise töötoa, mis keskendub sellele, kuidas inimestevaheline ühendus mõjutab otseselt meie vaimset heaolu. Jõeorg rõhutab, et inimese vaimne heaolu on otseselt seotud suhete ja ühendusega. Tema sõnul ei ole inimene loodud üksinda elama ega kõigega üksi toime tulema. „Inimesed on loodud omavahel ühenduma, mitte üksi olema.“ Ta soovitab festivalile tulla avatud meelega: märgata inimesi enda ümber, öelda tere ka võõrale inimesele ning lubada endal kogeda kuuluvustunnet. Isegi kui inimene tuleb kohale üksi, võib ühine sündmus luua tunde, et tema ümber on inimesed, kellega jagatakse sama hetke, ruumi ja kogemust. „Kui on raske, ei pea jääma üksinda, ja igaüks saab leida tuge. Ja ka siis, kui mul on väga rõõmus ja tore olla, saab seda ka väljapoole jagada ning kogeda, et inimesed rõõmustavad koos minuga.“ Jõeorg loodab, et Võiste Suvefestivali „Me oleme hoitud“ alalt lahkuvad inimesed eelkõige teadmisega, et lootust on alati ja suhted võivad muutuda soojemaks, kui inimene on valmis aeglustama, kuulama ja mõistma. „Kõik on võimalik ja lootust on alati – kui olla uudishimulik ja mitte võtta asju isiklikult, soovides mõista iseennast ja teisi inimesi paremini, päriselt aeglustuda ja kuulata, on see hea võimalus luua ka palju paremaid ja soojemaid suhteid,“ sõnab Jõeorg. Keha annab alati märku, kui on aeg peatuda Enesearengu teejuht Tiit Trofimov jagab festivalil hingamis-, kohalolu- ja iseenda märkamise praktikaid, mida inimesed saavad kasutada ka pärast festivali igapäevaelus. „Tänu vaimse heaolu alale saavad inimesed, rohkem teadlikuks iseendast, oma vaimsest tervisest, oma vaimsusest. Samuti saame me pakkuda tööriistu, mille abil endaga paremini hakkama saada, kuidas ennast paremini lõdvestada ja kuidas leida taas tasakaal.“ Trofimov tuletab meelde, et keha annab sageli probleemidest märku enne, kui inimene ise peatuda oskab. Ärevus, sisemine pinge, väsimus või tunne, et ei suudeta olla kohal, võivad olla märgid, et on aeg tempo maha võtta. „Kui me endale piisavalt tähelepanu ei pööra, siis muutub keha väga ärevaks, läheb pingesse ja stressi. Siis ei pruugi me isegi märgata, et oleme juba ammu punases, aga mõistusega ajame ikka asju edasi,“ selgitab Trofimov. Trofimov soovitab kohalolu taastamiseks teha lihtsaid hingamisharjutusi. Hingamine on tema sõnul enese toetamise vundament, sest see aitab ühendada keha ja mõistuse. Ta soovitab sügavat ja pehmet sissehingamist, millele järgneb vaba väljahingamine. “Oluline ei ole õhku jõuga välja suruda, vaid lubada sellel välja voolata. Väljahingamisele võib lisada ka ohke või A-hääliku, mis aitab kehal pinget vabastada,” õpetab Trofimov. Ta selgitab, et hääl aitab kehal raskust ja ebamugavust välja lasta. Lihtsa harjutusena soovitab ta hingata nina kaudu neli korda sisse nii, et neljanda korraga oleks keha maksimaalselt õhku täis, ning lasta seejärel häälega õhul välja voolata. „Need on kõige kiiremad ühendumise harjutused, mis rahustavad närvisüsteemi ning tekitavad mõnusa kohalolu tunde.“ Piisab vaid ühest kogemusest, et midagi muutuks Vabastava hingamise terapeut ja Tasakaalukeskuse eestvedaja Monika Palm aitab festivalil osalejatel keha ja meele kaudu iseendaga paremat kontakti luua ning tutvustab vabastavat hingamist kui üht võimalust tulla peast tagasi kehasse. Palmi sõnul annab vaimse heaolu ala võimaluse astuda hetkeks välisest mürast eemale ja kogeda midagi, mis inimest päriselt toetab. „Seal tekib võimalus kohtuda iseendaga keskkonnas, kus muidu otsitakse elamust väljastpoolt, saada häid nõuandeid ja toetust. Sageli piisab ühest kogemusest, et midagi meie sees muutuma hakkaks,“ lisab ta. Enesehoid ja teadlikkus algavad Palmi sõnul enamasti peatumisest. See tähendab, et alati ei pea kohe kõike lahendama, vaid võib alustada ka küsimusest: mida ma praegu tunnen? „Alustada saab väga lihtsast – kui me peatume hetkeks päeva jooksul ja küsime endalt: „Mida ma praegu tunnen?“ või „Mis minus praegu toimub?““ selgitab Palm. Tema sõnul annavad keha ja meel alati märku, kui inimene vajab pausi. Pidev rahutus, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, ülemõtlemine või raskus rõõmu tunda võivad olla märgid, et midagi vajab tähelepanu. „Kui sa selliseid märguandeid tähele paned, siis keha ja meel annavad sulle teada, et midagi sinus vajab tähelepanu. Need on kutseks võtta aeg maha ja luua endaga taas ühendus.“ Vaimne heaolu puudutab tervet kogukonda Alexanderi tehnika õpetaja Cathy Sommer tutvustab festivalil keha ja meele ümberõpet, mis toetab närvisüsteemi tasakaalustamist ning aitab inimesel paremini mõista, kuidas ta oma lihaseid, liikumist ja kehahoidu organiseerib. Kui inimene õpib oma mustreid teadlikumalt märkama, võib väheneda ka lihaspinge, kehahoiakuprobleemide, stressi ja ärevuse mõju. „Tehnika tegeleb probleemi juurpõhjustega närvisüsteemi tasakaalustamise kaudu, mõjutades viisi, kuidas me tajume ja organiseerime lihaseid ja liikumis. Mõtlemis- ja liikumismustrite teadvustamine vähendab lihaspingeid ja kehahoiakuprobleeme, stressi ja ärevust,“ räägib Sommer. Sommer rõhutab, et vaimne heaolu ei ole ainult inimese enda asi, vaid kogukondlik küsimus. See, kuidas üks inimene ennast tunneb, mõjutab ka tema suhteid, peret, tööd ja kogukonda. „Vaimne heaolu on vägagi kollektiivne ja kogukondlik küsimus. Igaühe käekäik ühiskonnas sõltub teiste heaolust ja võimekusest üksteist hoida ja toetada,“ selgitab Sommer. Tema sõnul loob festival erilise võimaluse rääkida vaimsest tervisest turvalises, heatahtlikus ja inimlikus keskkonnas – mitte ainult kriisi või teraapia kontekstis, vaid loomuliku osana elust ja suhetest. „Pole paremat viisi kasvatada usaldust, teadlikkust ja turvatunnet, kui ühiselt nende teemadega läbimõeldult ja heatahtlikult professionaalide abiga tegeleda.“ Vaimsest tervisest ei peaks Sommeri sõnul rääkima ainult siis, kui olukord on juba raske ning just seetõttu võib festivalikeskkond olla hea koht, kus teha esimene väike samm enda heaolu suunas ning kuulata, kogeda, küsida abi või lihtsalt tajuda, kuidas enda hoidmine võib olla loomulik osa elust. „Kui see on hirmutav, siis tule küsi abi festivali vaimse tervise alalt, ära jää oma muredega üksi!“ julgustab Sommer.
Telesaade Buduaar — FOTO: Erakogu Telesaade Buduaar Nahaspetsialistid.com pani aluse uuele traditsioonile