Hea suhtlemisoskus ei ole ainult lavakõnelejate pärusmaa. See, kuidas me räägime, kuulame ja ennast väljendame, mõjutab otseselt meie töösuhteid, isiklikke suhteid ja edukust uutes olukordades. Avaliku esinemise ekspert ja inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa, kes on loonud Corporate Maestro süsteemi, kinnitab, et veenvaks ja enesekindlaks suhtlejaks ei sünnita – see oskus kujuneb järjepideva harjutamise, eneseanalüüsi ja oskusliku tagasiside kaudu. Esimene samm: eneseanalüüs „Kui me ei usu iseennast, siis kuidas saavad seda teha kuulajad?“ küsib Tähemaa. Ta soovitab alustada suhtlemisoskuse arendamist sisemisest tööst. Küsi endalt: millised on minu tugevused? Mis hoiakud mind toetavad? Millised uskumused mind piiravad? „Kõnelemisoskus ei ole ainult korrektne sõnade valik, vaid ka sisemine kindlus, mis peegeldub kehakeeles ja sõnumi edastamises,“ selgitab Tähemaa. Ärevus on normaalne – õpi seda juhtima „Enne esinemist närveerimine on täiesti normaalne ja vahel isegi vajalik – see näitab, et sa hoolid oma sõnumist,“ rõhutab Tähemaa. Oluline on õppida ärevust suunama ja mitte lasta sellel enda üle kontrolli võtta. Tähemaa soovitab: Hinga sügavalt – enne lavale või kaamera ette minekut tee sügavaid hingetõmbeid, näiteks nelja-sekundi hingamine (hinga sisse 4 sekundit, hoia hinge 4 sekundit, hinga välja 4 sekundit, puhka 4 sekundit). Keskendu kuulajatele, mitte oma hirmudele. Kujutle, et su esinemine kulgeb edukalt. Kehakeel ja hääl on osa sõnumist „Kehakeel ja häälekasutus mõjutavad otseselt seda, kui usutav ja mõjuv sa oma kuulajatele tundud,“ ütleb Tähemaa. Avatud kehahoiak, silmside ja selge hääle modulatsioon aitavad kuulajatega ühendust luua ja tähelepanu hoida. Tähemaa nõuanded: Pausid on sinu sõbrad – ära karda vaikust. Hoia avatud ja sirget kehahoiakut. Kasuta oma hääle tempot ja intonatsiooni, et sõnum elavaks muuta. Kuula, kohandu ja loo kontakt „Võimekus rääkida enesekindlalt ei tähenda ainult sõnade valdamist, vaid ka oskust kuulata ja kohaneda,“ rõhutab Tähemaa. Hea suhtleja märkab, kuidas publik reageerib, ja kohandab oma sõnumit vastavalt. „Tõeline enesekindlus seisneb oskuses luua dialoogi ning anda publikule võimalusi kaasa mõelda ja reageerida.“ Suurim takistus on sisekõne “ma ei saa hakkama” „Kui inimene räägib endale, et ta ei saa hakkama, ei sobi lavale või tal ei ole midagi öelda, siis loob ta seeläbi oma hirmule toetava reaalsuse,“ hoiatab Tähemaa. Lahendus on harjutamine ja sihipärane arendamine. Ta meenutab: „Esimestel kordadel ennast filmides tundsin suurt piinlikust, eriti kui keegi mind seda tegemas märkas. Mida rohkem duubleid ma aga tegin, seda mugavamalt ma end tundma hakkasin.“ Tähemaa soovitused algajatele kõnelejatele: Alusta väikeste sammudega – harjuta turvalises keskkonnas. Vaata enda salvestusi – see on ebamugav, aga vajalik. Kirjuta enne, kui räägid – selge sõnum sünnib mõtestatud kirjutamisest. Sea eesmärk – tea, mida sa tahad, et kuulaja tunneks või teeks. Ole järjekindel – enesekindlus ei sünni üleöö. „Kui oled valmis oma oskusi sihikindlalt arendama, muutub enesekindel suhtlemine mitte ainult harjumuseks, vaid sinu tugevuseks,“ kinnitab Tähemaa.
Dopamiini interjöör — FOTO: IKEA Lahedat lugemist Dopamiini interjöör: kuidas värvid ja sisekujundus muudavad kodust enesetunnet
"Naabrist parem" — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ läks õhkkond pingeliseks: „Me ei suhtle Tuvikestega“
PROTO avastustehas — FOTO: Rene Riisalu Lahedat lugemist PROTO avastustehas avab uue näituseala, kus külastajad saavad ise leiutada