Juhtimine ei ole ainult numbrid, plaanid ja tulemused. See on ka see, kuidas me neid mõtestame. Podcasti „Juhtimine juhtimiseta“ 8. osas arutavad Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, miks lugudel on organisatsioonides sama suur kaal kui faktidel – ja sageli isegi suurem. Faktid on neutraalsed – tähenduse loome meie ise „Kaheksa on lihtsalt fakt,“ ütleb Ivar. „See on kaheksas episood, midagi enamat selles esialgu ei ole. Aga üks inimene võib selles näha lõpmatuse sümbolit, teine aga progressi, sest peagi jõuame kümneni. Sama juhtub igapäevaselt juhtimises – me võtame fakti ja anname sellele tähenduse, sõltuvalt oma kogemustest ja tunnetest.“ Reelika täiendab: „Me hindame asju läbi oma kogemuste ja otsustame, kas need on head või halvad. Kuid tegelikult on need lihtsalt faktid. Kui lisame neile hinnangulise mõõtme, salvestuvad need tugevalt meie alateadvusesse ning hakkavad mõjutama meie tulevasi otsuseid ja harjumusi.“ Kannatused ei sünni faktidest, vaid lugudest, mida me loome Ivar toob välja, et kuulis hiljuti mõtet, mis jäi teda saatma – kõik kannatused tulevad lugudest. „Meie rahulolematus, meie soov, et asjad võiksid olla teisiti – need kõik pärinevad meie peas loodud narratiividest.“ Reelika usub, et kui tahame paremat sisemist tasakaalu, tuleb osata vahet teha faktidel ja tõlgendustel. „Kui me teadlikult eristame neid kahte, saame tagasi kontrolli oma energia ja emotsioonide üle. See on sisemine töö, mis aitab juhtida nii ennast kui teisi.“ Faktid ei loo eesmärki – lugu loob „Organisatsioonides eesmärgistatakse sageli fakte – rahaline tulemus, klientide rahulolu jne. Kui keskendume ainult faktidele, jääb puudu inspireerivast loost,“ ütleb Ivar. Tema sõnul peaksid sihid lähtuma just loost – millist väärtust me loome ja miks see oluline on. „Juhtimise üks keskseid ülesandeid on aidata meeskonnal mõista, milline lugu nende töö ümber tekib. Kas me loome loo, mis ühendab ja inspireerib, või loo, mis tekitab ebakindlust ja kannatusi?“ küsib ta. Juhi emotsioonid loovad samuti lugusid Vestluses kerkib esile veel üks oluline teema: kas juht peaks alati olema rõõmus ja positiivne? Reelika uskus pikka aega, et juhina peab ta alati tööle minema ülihea tujuga. „Kui olin vaiksem, hakkasid inimesed kohe oma peas lugusid looma: kas ettevõttel on midagi viga? Kas ma olen midagi valesti teinud?“ Ivar jagab sarnast kogemust teise juhi kaudu: „Üks juht rääkis koolitusel, et tema meeskond peegeldab koheselt tema tuju. Ta on õppinud teesklema rõõmu, kuid lõpuks tunneb end tühjaks jooksnuna. Kas selline tehislik rõõm on õige lahendus?“ Reelika usub, et rõõmu saab aga teadlikult harjutada: „Kui sa harjutad õnnetunnet, hakkad sa seda lõpuks ka päriselt tundma. Sa lood endale uue harjumuse, mis tõmbab ka teised kaasa.“Kõlama jäänud mõtted podcastist: Faktid on iseenesest neutraalsed – tähenduse loob inimene oma kogemuste ja tunnetega. Lugudel on võime kas liita või lõhestada meeskonda, sõltuvalt sellest, kuidas neid räägitakse. Kannatused ei sünni faktidest, vaid sellest, kuidas me neid tõlgendame. Mõnikord tasub teadlikult eristada fakte ja lugusid – see aitab leida selgust ja sisemist rahu. Tugev juht ei keskendu ainult tulemustele, vaid ka tähendusele, mida meeskond oma tööle annab. Juhi emotsioonid mõjutavad alati meeskonda, kuid autentne kohalolu on kestvam kui teeseldud rõõm. Juhtimise üks tähtsamaid oskusi on näha, milline lugu on organisatsioonis parajasti käimas – ja osata seda teadlikult kujundada. KUULA PODCASTI!
Dopamiini interjöör — FOTO: IKEA Lahedat lugemist Dopamiini interjöör: kuidas värvid ja sisekujundus muudavad kodust enesetunnet
„Café Opera by Tiina Talumees“ — FOTO: Kalev Lilleorg Ilu ja Mood „Café Opera by Tiina Talumees“ tõi kevadõhtusse ajatut elegantsi ja lummavat atmosfääri
Simo Santeri Virtanen — FOTO: Kaur Kangur Lahedat lugemist Pärast keerulist perioodi leidis Simo Santeri Virtanen oma tee: „Ma ei leidnud vastuseid ja hakkasin neid ise otsima!“