Podcastis „Juhtimine juhtimiseta“ 9. osas räägivad Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, kuidas erinevad põlvkonnad saaksid koos toimida nii, et juhtimine muutuks lihtsamaks, mitte keerulisemaks. Mõlemad leidsid, et juhtimine pole kontrolliprotsess, vaid pigem eluviis, kus võtmekohtadel on teadlikkus, usaldus ja selgus. Juht ei pea olema kontrollija „Juht loob turvalisust – see on tema esimene ülesanne,“ ütleb Ivar. Ta selgitab, et juht ei pea kõike kontrollima ega olema kõige targem. „Mõnikord on juhid kinni uskumuses, et kui nad ei kontrolli, siis asjad lagunevad. Aga inimesed ei vaja kontrolli, nad vajavad suunda.“ Reelika täiendab: „Juhtimine ei ole lõplik oskus, mille ära õpid. See on avarduv protsess. Elu muutub ja juht peab õppima koos muutustega liikuma.“ Kas põlvkondade erinevus on probleem? „Me pole tegelikult nii erinevad, nagu räägitakse,“ ütleb Ivar. Tema hinnangul ei tohiks keskenduda niivõrd põlvkondadele, vaid pigem eluetappidele. „See, mida inimene vajab, sõltub rohkem tema eluhetkest kui sünniaastast.“ Reelika toob näiteks ühe oma lemmikmõtte: „Noored on kiired, vanad teavad teed. Kui need kaks poolt koos töötavad, sünnibki tulemus.“ Tema sõnul on juht see, kes aitab neid ühendusi luua, mitte neid pooli lahku lükata. Vana edu ei tööta uutes oludes Paljud juhid tunnevad, et peavad kogu aeg rohkem pingutama. „Nad kordavad samu tegevusi, aga kiiremini,“ ütleb Reelika. „See ei too kaasa edu, vaid kurnatuse. Tark juhtimine tähendab hoopis seda, et mõtleme lihtsalt ja selgelt.“ Ivar rõhutab: „Kontroll on illusioon. Isegi kui juht usub, et ta suudab kõike ohjata, siis tegelikult käituvad inimesed ikka omal moel. Parem tee on luua selgust – iseendas ja suhetes teistega.“ Hirm juhina – kust see tuleb? „Üks suurimaid takistusi juhina on hirm, et ma pole piisav,“ ütleb Ivar. Kui ühiskonnas on palju ebastabiilsust – nagu kriisid ja kiire muutus –, kandub see surve ka juhtidele. „Aju reageerib ohule ja kui uus olukord ei klapi tuttavaga, siis tulebki hirm mängu.“ Reelika lisab: „Noorem põlvkond võib uut näha kui võimalust, aga vanemad tajuvad seda sageli ohuna. See tekitab pinge. Juhi roll on seda tasakaalu märgata, mitte karta.“ Lihtsustamine = tarkus „Tarkus ei tähenda, et teeme rohkem. See tähendab, et teeme teadlikumalt,“ ütleb Reelika. Tema sõnul ei pea kõik olema keeruline ja raske, et olla väärtuslik. Juhi tugevus seisneb oskuses teha vähemaga rohkem – ja vältida liigset draamat. Olulised mõtted podcast`ist: Juht ei loo mitte ainult struktuuri, vaid turvatunnet. Selgus ja usaldus on olulisemad kui detailne kontroll. Erinevused põlvkondade vahel ei ole probleem, vaid ressurss. Juht peab oskama ühendust luua, mitte valida poolt. Hirm juhina tekib sageli sisemisest ebakindlusest, mitte välisest olukorrast. Mõistmine, kust hirm tuleb, aitab sellega paremini toime tulla. Kontrolli asemel loo selgust. Tõeline mõju sünnib kohalolust ja läbipaistvusest, mitte mikromanageerimisest. Tark töötamine tähendab mõtte lihtsust. Vähem draamat ja rohkem teadlikkust viib paremate tulemusteni – mitte kiiremini, vaid arukamalt. KUULA PODCASTI!
"Naabrist parem" maja — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ valmisid köögid ning suhted muutusid pingeliseks
Anett Põlismäe, Liisu Miller ja Kadri Penjam — FOTO: Karolin Viikoja Ilu ja Mood Värvianalüütik: meie enesekindlust mõjutavad otseselt värvitoonid, mida kanname
Liis Lemsalu — FOTO: Külli Rummel Lahedat lugemist Liis Lemsalu ja villemdrillemi ühislugu „KIRSS“ ootab su kõrvu
Aljona Eesmaa, Anu Välba ja Kati Ollino — FOTO: Karolin Viikoja Ilu ja Mood Kapp on täis, aga midagi pole selga panna? Stilist ja moetoimetaja jagavad nõu, kuidas luua toimiv garderoob