Podcasti „Juhtimine juhtimiseta“ kuuendas osas arutlesid Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, juhtimise ühe levinuma põhimõtte – usalda, aga kontrolli – üle. Kas see printsiip on endiselt asjakohane või pigem takistuseks kaasaegses juhtimises? Juhi roll: planeerimisest kontrollini Ivar tõi välja juhtimise neli põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta rõhutas, et kontrollimine peaks moodustama vaid väikese osa juhi ajast – kuni 10%. Kui see piir ületatakse, viitab see sageli ebaselgetele eesmärkidele või sihipuudusele. Ta lisas, et kontroll ei tähenda inimeste jälgimist, vaid eelkõige protsesside ja eesmärkide kontrollimist. „9-l juhul 10-st on probleem protsessides, mitte inimestes,“ märkis ta. Kui juht tunneb vajadust oma töötajaid pidevalt jälgida, tekib küsimus, kas selline meeskond üldse sobib koos töötama. Kontrolli ja uskumuste seos Reelika tõi esile, et kontrollimine on tihti seotud juhi enda uskumuste ja hirmudega. „Ütlus „Usalda, aga kontrolli“ on nii sügavalt juurdunud, et see kujundab meie käitumismustreid alateadlikult,“ sõnas ta. Sageli on kontrolli vajaduse taga hirm – kaotada autoriteet, positsioon või isegi identiteet. Kui juht ei ole teadlik oma veendumustest, võivad need takistada tema enda ja meeskonna arengut. Kontroll kui hoolimise väljendus Ivar pakkus välja alternatiivse vaatenurga: kontrollimine võib olla ka hoolimine – hoolimine eesmärkide täitmisest ja protsesside toimimisest. Kui eesmärgid ja kokkulepped on selged, muutub kontrollimine tööriistaks, mitte mikanageerimise vormiks. Reelika lisas, et kui kontroll on suunatud protsessidele, mitte inimestele, väheneb pinge ja kasvab usaldus. Kontroll, hirm ja usaldus Ülemäärane kontroll viib sageli hirmupõhise juhtimiseni, mis pärsib nii juhi kui ka meeskonna arengut. Ivar sõnas: „Hirm ei vii elu edasi – see hoiab paigal või viib hoopis tagasi.“ Podcasti põhjal jääb kõlama selge sõnum: juhtimine on tasakaalu leidmine kontrolli ja usalduse vahel. Kui juht seab selged eesmärgid, hoolitseb protsesside toimimise eest ning usaldab oma meeskonda, pole pidev kontrollimine vajalik. Nagu Ivar sõnastas: „Kui me palkame täiskasvanud inimesi, siis miks peaksime neid pidevalt kontrollima?“ Meelespea juhtidele: Kontrolli osakaal ei tohiks ületada 10% juhi ajast – kui see juhtub, võib põhjus peituda sihipuuduses või ebaselgetes eesmärkides. Kontrolli protsesse, mitte inimesi – 9-l juhul 10-st peituvad probleemid protsessides, mitte töötajates. Oma uskumuste teadvustamine aitab vältida ebavajalikku kontrollimist. Kontroll ei pea tähendama jälgimist, vaid võib olla tööriist eesmärkide täitmise tagamiseks. Kui ettevõtted säästavad töötajate arvelt, kannatab pikaajaline tulemus. Hirmupõhine juhtimine ei vii edasi – tasakaal kontrolli ja usalduse vahel loob eduka meeskonna. KUULA PODCASTI!
Dopamiini interjöör — FOTO: IKEA Lahedat lugemist Dopamiini interjöör: kuidas värvid ja sisekujundus muudavad kodust enesetunnet
„Café Opera by Tiina Talumees“ — FOTO: Kalev Lilleorg Ilu ja Mood „Café Opera by Tiina Talumees“ tõi kevadõhtusse ajatut elegantsi ja lummavat atmosfääri
"Naabrist parem" — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ läks õhkkond pingeliseks: „Me ei suhtle Tuvikestega“