KUULA PODCASTI! „Juhtimine juhtimiseta“: Vaimne tervis ja juhtimine – kust jooksevad piirid?

Juhi vastutuse piirid

Reelika tõi välja, et töötajate isiklikud mured kanduvad üha sagedamini tööellu, eriti pärast koroonakriisi, kui kodu ja töö piirid hägustusid. Probleemid, nagu lahkuminekud ja vaimse tervise raskused, jõuavad sageli juhi lauale. See paneb juhid keerulise valiku ette – kui palju peaks juht sellises olukorras sekkuma ja inimesi toetama?

Ivar täiendas, et noorem põlvkond nimetab juhte sageli „super inimesteks“ – nende ootused juhtide suhtes on erakordselt kõrged. Juhilt oodatakse nii finantsilise stabiilsuse tagamist, tulemuste saavutamist omanike jaoks kui ka töötajate heaolu toetamist. Kuid kas see on õiglane? Kuhu peaksid juhid piirid tõmbama?

Coach’iv juhtimine ja tasakaalu leidmine

Reelika sõnul ei tähenda hea juhtimine töötajate probleemide üleelamist, vaid oskust aidata neil selgust leida ja lahendusi näha. Siin tulebki mängu coach’iv juhtimine, mis keskendub toetamisele ja arengu võimaldamisele. "Oluline on vaadata olukordi eemalt ja pakkuda konstruktiivseid lahendusi," märkis ta.

Ivar rõhutas, et juhil ei ole vaja süvapsühholoogia teadmisi, kuid baasteadmised on olulised. Juht peaks olema suuteline ära tundma, millal on mõistlik kaasata väliseid spetsialiste, nagu coach’e või terapeute. See aitab vältida ülekoormust ja võimaldab juhil keskenduda oma põhitegevusele.

Välise abi kaasamine kui nutikas investeering

Reelika julgustas ettevõtteid kaaluma süsteemseid lahendusi, näiteks väliste coach’ide, mentorite või terapeutide kaasamist, et töötajaid toetada. „See ei ole nõrkuse märk, vaid investeering, mis hoiab kokku aega ja ressursse,“ rõhutas ta. Ivar täiendas, et vaimse tervise kriiside korral ei pea juht kõike ise lahendama. Oluline on teada, millal sekkuda ja millal pöörduda professionaalse abi poole.

Kõlama jäänud mõtted podcast’ist:

• Töötajate isiklikud mured kanduvad üha sagedamini tööellu. Kui juht ei ole psühholoog, peab ta teadma, kus jookseb vastutuse piir.
• Juhtidelt oodatakse rohkem kui kunagi varem – tulemuste saavutamist omanikele ja samal ajal töötajate heaolu tagamist.
• Juhi roll ei tähenda, et ta elab töötajate muredele kaasa. Oskus vaadata olukordi eemalt ja pakkuda lahendusi on võtmetähtsusega.
• Vaimse tervise kriisi korral ei tohiks juht üle muretseda. Juhi ülesanne on äratunda, millal on vaja sekkuda, ja millal pöörduda professionaalide poole.
• Välise abi kaasamine, näiteks coach’id või terapeudid, ei ole nõrkuse märk, vaid nutikas investeering, mis aitab parandada meeskonna tulemusi.

KUULA PODCASTI SIIT!