Lihtsad sammud parema vormi suunas: restart Kaido Leesmanniga

Kõige olulisem on esimene kord

Paljud mõtlevad, et alustavad uuel nädalal, järgmisel kuul või kui „elu muutub natuke rahulikumaks“. Leesmann ütleb otse: „Ära lükka edasi. Kui tänane päev tundub vale, siis homme on veel keerulisem. Tee esimene trenn lihtsalt ära. Siis tuleb ka teine juba lihtsamalt.“

Alustama ei pea tema sõnul suurelt – piisab 20 minutist liikumisest, lihtsatest harjutustest või jalutuskäigust. Oluline on murda mugavustsoonist välja ja saada esimene tunne kätte. Keha ja meel kohanevad üllatavalt kiiresti, kui anda neile võimalus.

Alusta rahulikult ja kohane järk-järgult

Leesmann rõhutab, et keha vajab harjumiseks aega. „Kui oled treeningutest eemal olnud, siis keha ei ole valmis kohe sama koormust vastu võtma. Tee pigem vähem ja luba endal harjuda.“ Ta soovitab alustada näiteks 80% koormusega sellest, millega varem lõpetasid.

Sama kehtib harjutuste enda kohta. Kui ei jaksa täiskükke, tee poolkükke. Kui kätekõverdused tunduvad liiga rasked, alusta toestusega variandist. Leesmanni sõnul pole eesmärk kohe maailmarekordeid püüda: „Sa ei tee seda kellegi teise jaoks – sa hoolitsed enda tervise eest.“

Sea endale selged ja realistlikud eesmärgid

„Kui sul pole eesmärke, siis mille nimel sa üldse pingutad?“ küsib Leesmann. Hea eesmärk annab igale päevale tähenduse ja aitab sul motiveerituna püsida ka siis, kui on keeruline. Ent eesmärk ei tohiks olla liiga üldine ega liiga suur. „Sea väikseid ja mõõdetavaid eesmärke. Näiteks: kuu aega teen trenni kaks korda nädalas. Kui see õnnestub, saab siit edasi minna.“

Väikesed kordaminekud annavad energiat ja enesekindlust. Kui aga eesmärk on liiga kõrge, võib ebaõnnestumine tulla kiiresti. „Liiga kõrgele seatud lati puhul on sealt alt liiga lihtne läbi joosta,“ leiab Leesmann.

Mõtle läbi oma „miks“

Kui trenn jääb pooleli või harjumus ei püsi, tasub Leesmanni sõnul teha paus ja ausalt mõelda: miks? „Kas võtad liiga suure tüki korraga? Oled liiga kannatamatu? Või pole sul tegelikult selget põhjust, miks sa seda üldse teed?“

Ta soovitab võtta aeg ja vaadata tagasi: kui paljud eesmärgid oled varem pooleli jätnud? Ja miks? Kui tunned, et vajad kõrvalpilku, siis räägi treeneriga või sõbraga. „Vahel piisab sellest, kui keegi kõrval küsib õige küsimuse ja aitab su fookuse tagasi paika seada.“

Tee trenni nii, et see sobib sinu ellu

Leesmann usub, et iga inimene peaks leidma endale sobiva viisi liikumiseks. „Treenida saab ka kodus, ilma abivahenditeta,“ kinnitab ta. Lihtne võimlemine – ringid, kükid, kätekõverdused ja plank – on tema sõnul parem, kui üldse mitte trenni teha.

Sama kehtib treeningplaani kohta. Kui internetist otsitud kava tundub keeruline või ei sobi su elutempoga, siis räägi treeneriga ja tee kava, mis arvestab sinu tegelike võimalustega. „Hea treeningkava ei ole ainult see, mis töötab paberil, vaid see, mida sa ka tegelikult teha suudad,“ ütleb Leesmann.

Leesmanni nõuanded, et kevadperioodil trenn ei jääks katki:

• Sea minimaalne eesmärk. Alusta lihtsalt – näiteks 2 trenni nädalas ja iga päev vähemalt 6000 sammu. Kui see muutub harjumuseks, saad koormust tõsta.
• Jäta esimesed trennid kergemaks. Alusta 80% koormusega sellest, millega varem lõpetasid. Tugevust saab juurde lisada hiljem, kui keha on harjunud.
• Tee pärast jõutrenni ka veidi kardiot. Alusta 20 minutist, hiljem võid tõsta 30 peale. See aitab taastuda ja toetab üldist vormi.
• Sobita omavahel trenn ja toit. Toitumine toetab treeningut – ilma selleta ei saa keha taastuda ega tugevamaks muutuda. Iga toidukord loeb.
• Ära oota, kuni tuleb õige hetk. „Hakka kohe pihta,“ ütleb Leesmann. Iga tegelikult tehtud trenn on väärtuslikum kui täiuslik plaan, mida sa kunagi ellu ei vii.
• Tunne rõõmu väikestest võitudest. Isegi kui teed ainult veerand kükki või pool kätekõverdust, oled juba sammuke edasi. Järgmine kord suudad rohkem.