Mats Soomre: avatud suhtlus toimub ainult siis, kui sa tead, et sinu öeldut ei kasutata sinu vastu

Tänases kiiresti muutuvas maailmas ei piisa enam sellest, et meeskonnaliikmed lihtsalt koos töötavad. ”Hästi toimivates tiimides jagavad meeskonnaliikmed vastutust, arutavad avatult ka keerulisi teemasid ning suudavad koos kohaneda ja õppida,” ütleb juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre, kes on Eesti meeskonnakultuuri kujundanud juba üle 27 aasta.

1. Sisulisi arutelusid võimaldab usalduslik keskkond

Et ausad arutelud võimalikuks saaksid, peab meeskonnas valitsema tugev usaldus ja turvatunne, mis tekib siis, kui inimesed teavad ja tunnevad, et neid ei hinnata ega kritiseerita öeldu pärast.

Avatud suhtluskultuur ei teki üleöö, ütleb Soomre, vaid see saab alguse otsusest teisi usaldada ning valmisolekust olla ka ise haavatav. “Kui juht või tiimiliige julgeb jagada oma eksimusi või kahtlusi, julgevad teised seda samuti, see pole ainult juhi asi — igaüks peab panustama sellesse, kuidas tiim end koos tunneb,“ rõhutab ta.

2. Takistused algavad hirmudest ja vaikusest

Tihti ei jää asjad rääkimata mitte tahtmatuse, vaid ebamugavustunde või hirmu tõttu. „Kui varasemad kogemused on jätnud negatiivse jälje, ei julgeta enam avatud olla,“ nendib Soomre.

Lahenduseks on uudishimu — see, kui julgeme rohkem küsida kui oletada ja soovime kuulata mõistmiseks, mitte oodates pausi, et reageerida oma mõttega. ”Ära eelda, et oled aru saanud, vaid palu vajadusel täpsustada. Hea arutelu ei tähenda pidevat üksmeelt, vaid seda, et kõik saavad rääkida ja neid kuulatakse.”

3. Avatud suhtlus vajab praktikat

Nagu iga oskus, vajab ka avatud suhtlemine praktikat. Ebamugavate vestluste pidamise õppimiseks on juhtimiskoolitaja sõnul vaja turvalist keskkonda, juhendamist ja peegeldust. Soomre soovitab alustada turvalises keskkonnas – näiteks team coachi või mentoriga, kes aitab fookuse hoida koostööl, mitte süüdlaste ja vigade otsimisel.

”Team coaching aitab meeskonnal õppida koostööd tegema, mitte lihtsalt koos töötama – päriselt, süsteemselt ja järjepidevalt. See võimendab olemasolevaid tugevusi ja loob ühise arusaamise meeskonna toimimisest ning toetab ausate ja arendavate vestluste kultuuri, kus vastutus ja juhtimine on jagatud.”