Mihkel Mihkelson suvesündmuste korraldajatele: turvalisus ei ole koht, kust kokku hoida!

Turvaettevõtte Kodukaitse asutaja ja sündmuste korraldaja Mihkel Mihkelsoni sõnul ei tähenda turvateenus lihtsalt seda, et ürituse väravas seisab turvamees, vaid turvalisus peab olema osa kogu sündmuse kvaliteedist. „Kui varem nähti turvatöötajat pigem väravas seisjana, siis täna oodatakse turvateenuse pakkujatelt terviklikku riskijuhtimist. Inimesed on nõudlikumad, sündmused suuremad ja avalik tähelepanu võimalikele probleemidele palju suurem,“ tõdeb Mihkelson.

Turvapartner tuleks korraldusse kaasata juba algfaasis

Mihkelsoni sõnul ei määra ürituse turvamise keerukust ainult külastajate arv. Väike kogukonnasündmus võib olla turvalisuse mõttes keerulisem kui suur festival, kui alal on kehvad ligipääsud, segane liikumisloogika või puudulikud evakuatsioonivõimalused ning lisaks tarbitakse ka alkoholi.

Seetõttu tuleks turvalisusele mõelda samal ajal programmi, territooriumi ja logistika planeerimisega. Liiga sageli jõutakse aga turvafirmaga rääkima alles siis, kui kõik muu on juba paigas. „Sellisel juhul tuleb tegeleda juba olemasolevate probleemidega, mitte neid ennetada. Turvalisus on kõige tõhusam siis, kui see on sisseehitatud sündmuse planeerimisse algusest peale,“ rõhutab Mihkelson.

Hea turvaplaani aluseks on Mihkelsoni sõnul riskianalüüs: vaadatakse sündmuse asukohta, külastajate arvu, alkoholi müüki, sissepääse, võimalikke kitsaskohti ja evakuatsiooniteid. Selle põhjal pannakse paika turvatöötajate arv, tööjaotus, sidekorraldus ja tegevusplaanid eriolukordadeks.

Hea turvatöö jääb sageli märkamatuks

Professionaalse turvatöö väärtus ilmneb sageli hoopis nähtamatult ning parim töö tulemus see, et midagi ei juhtugi – konflikt lahendatakse rahulikult, alkoholiga liialdanud inimesed suunatakse õigel ajal ürituselt kõrvale või märgatakse ohtlikku olukorda enne selle eskaleerumist. „Riskijuhtimisega tegelev turvatöötaja ei oota probleemi tekkimist. Ta jälgib keskkonda, märkab ohumärke, suhtleb inimestega ja ennetab olukordi,“ selgitab Mihkelson.

Seetõttu ei pea kaasaegne turvatöötaja olema ainult füüsiliselt võimekas, vaid sama oluline on ka tema oskus inimestega suhelda, kehakeelt lugeda ja pingelisi olukordi maha rahustada. „Kaasaegne turvatöö põhineb suhtlemisel, mitte jõu kasutamisel. Mida rohkem suudetakse olukordi lahendada suhtlemise kaudu, seda professionaalsem on turvateenus,“ ütleb Mihkelson.

Kõige keerulisemad olukorrad tekivad mitme probleemi kokkulangemisel

Tõsisemad olukorrad ei teki tavaliselt mitte ühe konflikti tõttu, vaid siis, kui mitu asja lähevad korraga valesti. Näiteks võivad kokku langeda halb ilm, pikad järjekorrad ja suured rahvamassid. Mihkelson meenutab sündmust, kus ootamatu vihmatorm lõi rivist välja valgustuse, heli ja produktsiooni. „Pidime rahva juhtima pimedas sündmuse alalt välja ning sündmuse lõpetama,“ räägib ta. Sellistes olukordades ei piisagi üksnes turvatöötajate kohalolust, vajalik on selge juhtimine, toimiv side ja varasemalt läbi mõeldud tegutsemisplaan.

Turvalisus ei ole koht, kust kokku hoida

Mihkelsoni nendib, et iga sündmuse korraldaja peaks võtma turvalisust kui investeeringut, mitte kohustuslikku kuluartiklit. Halvasti korraldatud turvalisus võib rikkuda kogu sündmuse, tuua kaasa kahju inimestele ja kahjustada jäädavalt ka korraldaja mainet. „Kui turvalisus on hästi korraldatud, märkavad seda vähesed. Kui see on halvasti korraldatud, märkavad seda kõik.“