Reklaam sulgub sekundi pärast

MIKS me tahame olla erilised? Selle soovi taga võib peituda vajadus olla aktsepteeritud

Asse Sauga
Asse Sauga — FOTO: Karen Härms

Paljud inimesed on mingil eluhetkel tundnud soovi olla kuidagi teistsugune, märgatud või eriline. Vahel väljendub see unistustes, vahel tugevas vajaduses silma paista, saada tunnustust või kogeda midagi, mida teised ei ole kogenud. Koolitaja ja enesearenguagentuuri Mina.ee kaasasutaja Asse Sauga sõnul võib sellise soovi taga olla aga palju sügavam vajadus – soov tunda, et oled päriselt vastu võetud.

Miks tahame vahel tunda end teistest erinevana?

Sauga meenutab, et tal oli aastaid tagasi üks konkreetne unistus, mis tuli esile just keerulisematel ja üksildasematel hetkedel. „Kui sattusin üksi olema, suunasin pilgu taevasse, tähtede poole ja unistasin. Vahel lootsin, et kuskil on võimsad tulnukad, kes jälgivad mind ja tulevad mind päästma või puudutavad mu elu kuidagi eriliselt,“ meenutab Sauga. See unistus ei olnud tema jaoks ainult fantaasia, vaid soov kogeda midagi, mis annaks tunde, et ta on teistest erinev. „Tahtsin olla kuidagi eriline, eriliselt puudutatud. Kogenud midagi, mida teised ei ole.“

Erilisuse otsimine ei ole uus nähtus

Sauga usub, et paljude inimeste jaoks ei ole selline igatsus võõras. Ajaloo jooksul on inimesed tema hinnangul otsinud erilist kogemust eri vormides – kord jumaliku ilmutuse, kord päästva puudutuse või mõne muu seletamatu märgi kaudu. „Inimesed on ikka otsinud seda erakordset kogemust, mis neid kuidagi teistest erilisemaks teeb.“

Kui sellist kogemust ei tule, püütakse Sauga sõnul luua erilisust vahel ka ise. See võib väljenduda tugevas tähelepanuvajaduses, ülepakutud eneseväljenduses, ohvrimeelsuses või emotsionaalsuses. Mõnikord võib inimese identiteedi keskmes olla ka tema kannatused või keeruline elulugu. „Vahel tehakse ennast eriliseks isegi haiguste ja kannatuste kaudu, millest saab märkamatult inimese identiteet. Keegi, kellel on keeruline lugu, tundub siis justkui huvitavam,“ märgib Sauga.

Soovi taga võib olla vajadus kuuluda

Samas ei ole Sauga arvates vajadus olla eriline enamasti probleem iseenesest. Oluline on mõista, mis selle soovi taga päriselt peitub. „Enamasti on sellise soovi taga alateadlik vajadus olla lihtsalt aktsepteeritud,“ selgitab ta.

See võib olla seotud varasemate valusate kogemuste või traumadega, mis on ajas inimese sees võimendunud. Sellisel juhul ei lahenda tähelepanu, tunnustus ega erilisuse kogemus tegelikku põhjust, vaid pakuvad sellele vaid ajutist leevendust. „Sellisel viisil erilisuse soovi täita ei loo tegelikult midagi head, vaid kompenseerib sisemist lõppematut aktsepteerimise traumat. See jääb lõputuks, sest tuumikprobleem on lahendamata.“

Muutus algab aga sellest, kui inimene julgeb vaadata otsa sellele, millest tema vajadus erilisuse järele tegelikult kasvab. „Lahendamiseks tuleb selle traumaga rahu teha ja temast lahti lasta,“ sõnab Sauga.

Päriselt eriline olemine eeldab tööd

Sauga sõnul ei tähenda see, et inimene ei võiks soovida saavutada midagi märkimisväärset või jätta maailmale oma jälge. Küsimus on pigem selles, kust see soov tuleb ja mida inimene selle nimel valmis tegema on. „Kui küsida, kuidas päriselt olla eriline, siis selleks on ainult üks viis: teha veel rohkem tööd. Tööd iseendaga ja tööd maailma jaoks.“

Ta võrdleb seda erivägedega, kuhu jõudmine eeldab erakordset ettevalmistust, distsipliini ja vastupidavust. „Maailma kõige paremas füüsilises vormis inimesi kutsutakse erivägedeks ehk special forces’iks. Sinna pääsevad ainult parimad ja seal peavad vastu ainult maailma parimad,“ toob Sauga näite.

Tegelik erilisus ei sünni aga sellest, et inimene püüab teistest rohkem silma paista, vaid sellest, et ta on pika aja jooksul valmis rohkem panustama, arenema ja looma positiivset mõju. „Erilised on need, kes on aastakümneid kõige rohkem rasket tööd teinud ja kõige rohkem positiivset mõju loonud.“

Võimalused ei muutu tegelikkuseks iseenesest

Sauga usub, et maailm pakub inimestele piiramatult võimalusi, kuid need ei muutu millekski tähenduslikuks ilma inimese enda töö ja julguseta. „Meie oleme need, kes peavad võimalused teoks tegema ja neist midagi erilist looma.“ Seetõttu on oluline leppida ka sellega, et tähendusliku tulemuse loomine ei ole enamasti mugav ega lihtne. „See on keeruline ja peabki olema keeruline. Meie loomulik seisund on olla tavaline, keskmine ja mugav.“

Sauga sõnul võiks aga iga inimene aeg-ajalt endalt küsida, kas soov olla eriline tuleb sisemisest vajadusest saada teiste heakskiitu või soovist teha päriselt midagi, millel on mõju. „Erilisus ei ole see, kui keegi teine sind eriliseks nimetab. Erilisus sünnib sellest, mida sa oled valmis iseenda ja maailma heaks järjepidevalt looma.“