Lapsevanemana seisad iga päev silmitsi küsimusega: kuidas kasvatada last nii, et ta kasvaks enesekindlaks ja õnnelikuks? Vastuseid on palju, kuid kogemusnõustaja ja kolme lapse ema Katrin Lucas rõhutab, et oluline on vältida äärmuslikke kasvatusmeetodeid. Tasakaalu leidmine armastuse ja piiride seadmise vahel loob lapsele turvalise keskkonna, kus eksimine on osa arengust. Hirm ja armastus – vastandlikud jõud Hirm ja armastus mõjutavad lapse arengut tugevalt. Hirmul põhinev kasvatus, kus domineerivad karistused ja ranged piirangud, võib viia ärevuse ja enesehinnangu languseni. Teisalt võib täielik piirangute puudumine tekitada lapses ebakindlust ja segadust. Katrin Lucas toob välja, et lapsed vajavad kindlaid piire, et tunda end turvaliselt, kuid samal ajal peavad nad tundma, et on armastatud ja hoitud. „Hirm ja armastus on kaks vastandlikku energiat. Hirm tähendab piire ja kontrolli, samas kui armastus sümboliseerib piiritut vabadust,“ selgitab Lucas. „Paraku kaldutakse sageli äärmustesse ning otsustatakse kas liigse ranguse ja karistamise või täiesti piirideta kasvatuse kasuks. Kumbki neist ei ole aga lastele päriselt hea.“ Selle üle arutleb Lucas ka 23. märtsil toimuval seminaril „Õnnelik laps“, kus ta räägib, kuidas vältida hirmu ja karistamise põhjal baseeruvaid kasvatusmeetodeid ning asendada need armastuse ja empaatiaga. Eksimine peab olema turvaline Laps peab teadma, et vanemad on tema kõrval ka siis, kui ta eksib. Karistamise hirm võib takistada lapsel elu kogemist ja õppimist, sest iga eksimus võib tunduda liiga suure riskina. Armastusel põhinev kasvatus tähendab lapse kuulamist, tema tunnete ja vajadustega arvestamist ning suunamist, mitte karistamist. Lucase sõnul ei pea distsipliin tähendama karme meetmeid – see võib seisneda ka usaldusliku suhte loomises ja kokkulepete pidamises. „Laps peab tundma, et tal on turvaline eksida ja õppida,“ lisab Lucas. „Kui laps kardab pidevalt karistust, ei julge ta elu kogeda, sest pidev karistamise hirm pärsib õppimist ja arengut.“ Miks on oluline töötada iseendaga? Paljud lapsevanemad kannavad endaga kaasas oma lapsepõlve mustreid, mis võivad alateadlikult mõjutada ka nende enda laste kasvatamist. Kui vanem ise pole oma minevikuga rahu teinud, kandub see paratamatult ka lapsele edasi. Muutuse võti peitub teadlikus enesearengus ja eneseregulatsiooni oskuses. Lucase sõnul võib siin abi olla terapeudist või teadlikust eneseanalüüsist – mida paremini mõistad enda minevikku, seda turvalisem keskkond kujuneb ka sinu lapsele. Pea meeles: Lapse kasvatamine ei pea olema pidev võitlus reeglite ja piirangute üle. Kui püüad näha oma last kui iseseisvat isiksust, kellel on oma tunded, vajadused ja unistused, lood keskkonna, kus ta saab kasvada õnnelikuks ja tasakaalukaks inimeseks. Õnnelik laps kasvab armastavas ja toetavas keskkonnas. Kui lapsepõlv möödub pideva hirmu ja karistuste all, võib see jätta sügava jälje lapse psüühikale ja mõjutada ka tema edaspidiseid suhteid. Lapsed, kes kasvavad toetavas ja turvalises keskkonnas, suudavad paremini lahendada probleeme, on enesekindlamad ja suudavad elada täisväärtuslikku elu.
Dopamiini interjöör — FOTO: IKEA Lahedat lugemist Dopamiini interjöör: kuidas värvid ja sisekujundus muudavad kodust enesetunnet
"Naabrist parem" — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ läks õhkkond pingeliseks: „Me ei suhtle Tuvikestega“
„Café Opera by Tiina Talumees“ — FOTO: Kalev Lilleorg Ilu ja Mood „Café Opera by Tiina Talumees“ tõi kevadõhtusse ajatut elegantsi ja lummavat atmosfääri
Simo Santeri Virtanen — FOTO: Kaur Kangur Lahedat lugemist Pärast keerulist perioodi leidis Simo Santeri Virtanen oma tee: „Ma ei leidnud vastuseid ja hakkasin neid ise otsima!“