Planeeri lilleaega targalt: kõik püsikud ei sobi igasse aeda

Eesti ilmastik ei paku taimedele just lihtsaid väljakutseid – talved on järjest vesisemad, kevaded venivad külmaks ja suvi võib saabuda järsu kuumalainega. Püsikud, mis peavad vastu, on kulla hinnaga. “Üks kindlamaid valikuid on pojeng, mis peab vastu nii külmale kui  kuumale ja mille ilu saavad nautida ka järeltulevad põlved. Samuti hostad, mis on küll mis on küll tagasihoidlikud, ent erakordselt vastupidavad. Naistenõgesed, kukeharjad, kõrrelised – kõik need on tugevad taimed, kuid vajavad siiski ka palju hoolt,” ütleb Lever, kes on spetsialiseerunud just püsilillede kasvatamisele. 

Aedniku enda lemmiklilleks lursslill. “Lursslill on kogu aeg ilus. Juba kui lehed välja tulevad, on ta rõõmus ja värviline. See õitseb hilja, kui teised juba kolletuvad ja see teebki taime eriliseks. Lursslill on nagu inimene – rõõmus, salakaval ja omaette iseloomuga.”

Üha sagedamini küsitakse aednike käest, millised püsililled on “parimad”. Lever tõdeb, et ühest vastust sellele küsimusele ei ole. “Minu hinnangul on parim püsik see, millega inimene saab oma aias hakkama. Kõik püsikud on head, aga mitte igas aias.” 

Ilus ja vastupidav aed ei sõltu ainult istutatud taimest, vaid kogu süsteemist – valgusest, mullastikust, niiskusest, mikrokliimast ning ka aiapidaja ajast ja teadmistest. 

Võib tunduda, et mõni taim lihtsalt ei kasva, kuid tegelikult ei ole talle loodud lihtsalt sobivaid tingimusi. “Mõnes aias piisab ühest pojengist ja hästi valitud kõrrelisest, teises saab rajada mitmekihilise ja liigirikka püsilillepeenra. Oluline on tunda ära oma aia potentsiaal ja ka piirangud.”

Oluline on jätta ka taimedele ruumi kasvamiseks. “Peenart ei pea kohe sada protsenti täis istutama. Taimed kasvavad ja kui ruumi jääb, saab midagi juurde panna. Vältida võiks Tootsi peenart, kus igast taimest on ainult üks. Palju ilusam on, kui taimi istutatakse kolme-, viie- või seitsmekaupa,” soovitab Lever.

Ta kinnitab, et püsililled ei pea jääma ainult aeda, vaid neid saab edukalt kasvatada ka rõdul. “Neile tuleb lihtsalt õiged tingimused luua. Pealseid ei maksa sügisel ära lõigata, sest need aitavad taimel talvituda. Lisaks on oluline, et potid talvel läbi ei kuivaks, neid tuleb ka talvel kasta,” õpetab taimespetsialist.

Kuidas planeerida peenart, mis on ilus kevadest sügiseni?

Hea peenra planeerimine ei alga Leveri sõnul mitte taimede istutamisest, vaid teadmiste kogumisest. Ta soovitab kutsuda kohale professionaalne aednik ja teha plaan koos spetsialistiga. “Juhul kui ollakse aianduskauge inimene, on professionaali appi kutsumine parim investeering.”

Iseseisvalt peenra rajamisel soovitab ta läbi mõelda:

• Visuaalne vaatepilt: eri kõrgustega taimed peavad üksteist toetama, mitte varjutama.
• Valgusolud: kas tegemist on päikeselise või varjulise kohaga?
• Milline on muld? Kas kuiv, liivane, raske ja savine või viljakas kompostmuld?
• Vee liikumine: kas vesi koguneb peenrasse või valgub sellest läbi?