Plastikakirurg selgitab: ilukirurgia ei tähenda enam pingule tõmmatud näonahka, uueks ilutrendiks on loomulik tulemus

Kanal 2 saates „Õhtu!“ käis külas Health Clinicu plastika- ja rekonstruktiivkirurg dr Jaak Valdmann, kes rääkis, millised esteetilise kirurgia trendid on jõudnud tänaseks ka Eestisse, mida kujutab endast süvakihte haarav näo ringlõikus, milliseid muutusi patsiendid täna otsivad ning kuidas rääkida konsultatsioonil ausalt sellest, millist tulemust inimene tegelikult ootab.

Näo ringlõikus ei tähenda täna enam lihtsalt naha pingutamist

Üks viimase aja enim kõneainet pakkunud protseduure on deep plane facelift ehk süvakihte haarav näoringlõikus. Dr Valdmanni sõnul erineb see oluliselt varasematest näo ringlõikuse tehnikatest, kus põhirõhk oli naha pingutamisel. „Kui vanasti jäeti nahale rohkem pinget, siis see tulemus ei jäänud sageli püsima, sest nahk on veniv. Süvakihtide ümbertõstmine annab loomulikuma tulemuse ja tulemus jääb püsima kauemaks.“

Tema sõnul oli vanema põlvkonna näo ringlõikuste probleem just see, et liigne naha pingutamine võis muuta näoilmet ja miimikat. „Kui ainult nahka pingutada, siis see võib deformeerida miimikat ja muuta inimest nii, et sa ei tunne teda enam ära. Vananemise osa toimub ka süvakihtides. Nende ümbertõstmine tõstab miimika tagasi sinna, kus see varem oli, mitte ei tõmba lihtsalt nägu pingule,“ selgitab Valdmann.

Konsultatsioonil on suureks abiks inspiratsioonifotod

Kuigi Hollywoodi staaride välimuste muutused pakuvad palju kõneainet ka siinpool ookeani, ei tähenda see Valdmanni sõnul, et Eesti patsiendid tuleksid vastuvõtule alati kuulsuste fotodega. Küll aga kasutatakse konsultatsioonidel inspiratsioonipilte, sest need aitavad arstil ja patsiendil paremini aru saada, millist tulemust tegelikult soovitakse. „Inspiratsioonipildid on väga hea tööriist, et patsiendiga ühele lehele saada – millist tulemust ta ootab ja kas see on üldse võimalik.“

Samas võivad pildid vahel paljastada, et patsiendi tegelik soov ja visuaalne ettekujutus ei kattu. „Näiteks rinnakonsultatsiooni puhul võime pool tundi rääkida sellest, et soov on loomulik tulemus, aga kui inspiratsioonipilt välja tuleb, siis on näha, et seal ei ole tulemus ilmselgelt loomulik, sest valitud on väga suur implantaat. Ainult jutu põhjal ei saa alati kohe aru, mis tegelik soov võib olla,“ märgib Valdmann.

Kõige sagedasemad mured: vajuvad rinnad, rippuv kõht ja vananev nägu

Kuigi tehnikad ja trendid muutuvad, on patsientide põhimured Valdmanni sõnul jäänud aastatega üsna sarnaseks. „Probleemid on üldiselt samaks jäänud: vajuvad rinnad, rippuv kõht ja vananev nägu.“ Muutunud on pigem see, milliste meetoditega neid muresid lahendatakse. Näiteks näokirurgias on populaarsemaks muutunud deep plane facelift, rinnakirurgias on aga edasi arenenud implantaatide tehnoloogia ja lisatoe kasutamise võimalused.

Rinnakirurgias on üha populaarsemaks muutunud nn sisemine rinnahoidja ehk spetsiaalne võrk, mida kasutatakse olukordades, kus rinnakude või implantaat vajab lisatuge. „Seda saab kasutada siis, kui on risk, et protees hakkab palju vajuma, või kui nahakvaliteet on halb,“ selgitab kirurg. Näiteks võib see olla vajalik rinnavähi üle elanud patsiendi puhul, kelle nahk on saanud kiiritusravi tõttu kahjustada, või inimesel, kellel on pärast suurt kaalukaotust nahk tugevalt välja veninud.

Ka mehed käivad üha sagedamini ilukirurgi vastuvõtul

Dr Valdmanni sõnul on ka meeste huvi ilukirurgia vastu viimastel aastatel kasvanud. „Viimase viie aasta jooksul on meeste lõikuste arv tõusnud 100 protsenti,“ tõdeb kirurg. Kuigi mehed moodustavad patsientidest endiselt väiksema osa, Valdmanni hinnangul umbes viis protsenti, on trend tõusev. Meeste seas on sagedasemad lõikused näiteks silmalaugude korrigeerimine, günekomastia ning kaalukaotuse järgselt liigse naha eemaldamine.

Regeneratiivne esteetika pakub loomulikke tulemusi

2026. aasta üheks ilutrendiks on regeneratiivne esteetika, mille all peetakse silmas protseduure, mille eesmärk on stimuleerida naha enda uuenemisprotsesse ja parandada naha kvaliteeti. Valdmann tõi ühe näitena palju kõneainet pakkuva lõhesperma hoolduse, mille puhul kasutatakse puhastatud kujul lõhest pärinevaid DNA fragmente. „Seda saab süstida või viia nahka mikronõelumisega. See stimuleerib fibroblaste ehk rakke, mis toodavad kollageeni, ja läbi selle saab parandada naha kvaliteeti,“ selgitab Valdmann.

Dr Valdmanni sõnul ei tähenda tänapäevane esteetiline kirurgia enam tingimata suuri ja silmatorkavaid muutusi, vaid pigem liiguvad tehnikad selles suunas, et korrigeerida vananemise, kaalumuutuste või anatoomia mõjusid viisil, mis säilitaks inimese loomuliku välimuse.