Sertifitseeritud enesearengu teejuht Asse Sauga: distsipliin on kõrgeim enesearmastuse vorm

„Üks mu hea kolleeg ütles kord: distsipliin on enesearmastuse kõrgeim vorm,” meenutab Sauga mõtet, mis pani teda distsipliini sügavamalt uurima. Distsipliin ei tähenda mitte ainult kohustuste täitmist, vaid iseendale antud lubaduste hoidmist ka siis, kui parasjagu ei ole õiget tunnet, energiat või motivatsiooni. „Distsipliin on iseendale antud lubadus, et teed, mida oled lubanud, ka siis, kui oled väsinud, kui helistab sõber või kui on näiteks kerge nohu,” selgitab Sauga.

Iseendale antud lubaduste hoidmine kasvatab eneseusaldust

Sauga sõnul on distsipliini mõju palju sügavam kui lihtsalt parem päevaplaan või korras kodu. Iga kord, kui inimene peab kinni iseendale antud lubadusest, kasvab tema eneseväärtus ja usaldus iseenda vastu. Ta toob lihtsa näite: kui lubad endale, et ärkad hommikul kell seitse, aga lükkad äratuskella kinni ja magad edasi, võib päev alata pettumuse ja ebakindlusega. Kui aga tõused lubatud ajal, tekib hoopis sisemine enesekindlus. „Pane tähele, kuidas sa siis ennast päeval tunned – palju produktiivsema, kindlama, selgema ja tugevamana,” soovitab Sauga.

Need on väikesed, kuid olulised hetked, millega inimene hakkab iseenda sees turvatunnet looma. „Parim viis, kuidas me oma sisemist last toetada saame, on hoides iseendale antud lubadusi,” märgib ta.

Distsipliin ei tähenda sundi, vaid austust iseenda vastu

Sõnaga distsipliin käib Sauga sõnul sageli kaasas tunne, nagu peaks end millekski sundima. Selle mõiste võiks aga hoopis ümber mõtestada. Distsipliin ei pea tähendama survet, vaid see võib olla ka austus oma aja, keha, elu, lähedaste, missiooni ja elukeskkonna vastu. „Ära tee asju sellepärast, et peab. Tee asju ja rakenda distsipliini sellepärast, et sa austad iseennast.”

Sauga usub, et distsipliin on ka otsene sõnum iseenda tulevikuversioonile. „See on mineviku-sinu antud lubaduse täitmine olevikus, et austada tuleviku-sind. Armastuse väljendamine tuleviku iseendale, sellele inimesele, kes kord tänab sind selle eest, et sa ei loobunud.”

Distsipliin loob rohkem vabadust

Kuigi distsipliini peetakse tihti vabaduse vastandiks, näeb Sauga seda hoopis vabaduse eeldusena – ilma päevaplaani, suuna ja vastutuseta võib tekkida küll tunne, et inimene on täielikult vaba, kuid tegelikult võib see meenutada purjekat ilma rooli ja mastita. „Tuul liigutab sind küll, aga kuhu, seda sa ei tea.” Tõestuseks, kuidas distsipliin rohkem vabadust loob, võid teha ühe lihtsa testi. Jäta esimesel nädalal hommikusööginõud kohe peale hommikusööki pesemata ja pese neid siis, kui õige tunne tuleb. Ja siis järgneval nädalal rakenda rohkem distsipliini ning pese nõud koheselt peale hommikusööki. Siis vaata korra tagasi ja hinda, kummal nädalal oli sul rohkem aega ja energiat, kummal nädalal vähem.

Distsipliin aitab Sauga sõnul suunata energiat teadlikult: inimene teab, kuhu liigub, millesse oma energiat ja aega panustab ja milliseid unistusi päriselt ellu viia tahab. See vähendab ka otsustamisele kuluvat energiat, sest rutiinid ja kokkulepped iseendaga on juba paigas. „Distsiplineeritud elu loob alati paremat fookust, efektiivsust ja rohkem vaba aega ehk vabadust. Tõeline vabadus eksisteerib ainult koos vastutusega. Ja vastutusega kaasneb ka rohkem distsipliini,” rõhutab Sauga.

Motivatsioon tuleb ja läheb, aga distsipliin kannab edasi

Sauga sõnul ei tasu lootma jääda ka ainult motivatsioonile, sest motivatsioon on muutlik. See võib aidata uut tegevust küll alustada, kuid järjepidevuse loob distsipliin. „Motivatsioon on tegelikult mööduv nähtus, mis tuleb ja läheb, aga selle abil on hea mingit uut tegevust alustada. Kui aga motivatsioon on parasjagu maas, tuleb just nimelt distsipliin mängu.”

Distsipliini käivitajaks võib olla valu, näiteks keeruline olukord seoses raha, suhete, tervise või tööga. Tervislikum distsipliin sünnib Sauga sõnul aga missioonist ehk teadmisest, kes sa oled, mida teed ja milliseid omadusi see sinult nõuab: „Minu jaoks tähendab inimeste teenimine, et pean olema alati heas vormis: trenn mitu korda nädalas, igapäevased vaimsed praktikad, puhas toit ja stabiilne meel. See on armastus ja austus iseenda, missiooni ja nende vastu, keda teenin.”

Kolm distsipliini vormi: füüsiline, mentaalne ja vaimne

Sauga jagab distsipliini kolmeks: füüsiliseks, mentaalseks ja vaimseks. Füüsiline distsipliin tähendab keha ja keskkonna eest hoolitsemist – trenni, toitumist ja korras eluruumi. Mentaalne distsipliin puudutab mõtete selgust, planeerimist, kalendrit ja teadlikku liikumist oma eesmärkide poole. Vaimne distsipliin hõlmab praktikaid, mis hoiavad sisemist seisundit tugevana.

Kõik kolm täiendavad üksteist, kuid kõige olulisemaks peab ta vaimset distsipliini. „Iga loomise protsess, uus otsus, uus tegu, uus suund saab alguse vaimsetest sfääridest: õrnast impulsist, ideest, energia vormist. Edasi tuleb mõte. Seejärel tegu füüsilises maailmas. Kui kõige algfaasis on asjad korras, on ka sinu tulemus parem,” selgitab Sauga.

Distsipliinil on ka oma varjupool

Samas ei ole liiga palju distsipliini alati tingimata tervislik. Selle varjupool ilmneb siis, kui distsipliin muutub jäigaks, sunniviisiliseks või viisiks varjata sisemist hirmu, ebakindlust või aktsepteerimise vajadust. „Uhkusest kantud distsipliin võib öelda näiteks: vaata, kui äge jõusaalijõmm ma olen, kompenseerides tegelikult aktsepteerimise vajadust ja armastuse puudust.”

Samuti võib töödistsipliinist saada põgenemine oluliste otsuste eest. Väliselt võib kõik näida küll korras, kuid sees võib inimene olla pinges ja kurnatud. Sellisel juhul ei loo distsipliin enam vabadust, vaid viib läbipõlemise või valusa peatuse vajaduseni.

Kõige võimsam tööriist võib olla kõige lihtsam

2007. aastal Angela Duckworthi poolt avaldatud uuring tõestas, et kohusetunne ja enesedistsipliin on inimese elus oluliselt suurem edu garantii kui kõrge IQ. Sauga sõnul ongi distsipliin üks kõige võimsamaid tööriistu, mis on kõigile tasuta kättesaadav. Selle rakendamine ei nõua kallist koolitust ega keerulist süsteemi, vaid valmisolekut hoida oma sõna ja liikuda edasi ka siis, kui see on ebamugav. „Distsipliin ongi ilmselt maailma üks kõige võimsamaid tööriistu, millega tuua igasse eluvaldkonda edu, küllust ja armastust. Ja seda täiesti tasuta!”

Ta märgib, et distsipliin ei pea inimest piirama, vai õigesti mõtestatuna võib see hoopis väestada, kasvatada eneseusaldust ja luua rohkem vabadust. „Jah, see on raske, eriti alguses. Kuid kui sa sellega hakkama saad, on see seda igal juhul väärt. Sa kasvad, hoolid, armastad ja väärtustad iseennast ning maailma enda ümber rohkem kui kunagi varem.”