Spordipsühholoog Dagmar Rahula: vaimne tugevus ei tähenda tunnete allasurumist

Rahula käsitleb vaimse pinge, sisekõne, motivatsiooni ja tagasilöökidest taastumise teemasid 20.–24. oktoobrini Unibet Arenal toimuva Euroopa Võitlusspordi Festivali tasuta seminaril „Vaimne tervis võitlussportlase teekonnal“. Kuigi seminar lähtub spordist, saab samu põhimõtteid kasutada ka tööl, õpingutes ja teistes olukordades, kus inimeselt oodatakse head sooritust.

Ärevus ei tähenda, tingimata et sa pole valmis

Enne olulist sündmust võib pulss kiireneda, kõhtu tekkida ebamugav tunne ning mõtted hakata liikuma võimaliku ebaõnnestumise ümber. Need kehalised reaktsioonid ei näita tingimata, et inimene pole valmis või ei saa eesootava ülesandega hakkama.

Sama seisundit võib tõlgendada nii ohuna kui ka märgina, et keha valmistub pingutuseks. „Edukamad sportlased ei tunne tingimata vähem ärevust, vaid nad oskavad võtta seda märgina, et keha on valmis tegutsema. Kui inimene õpib oma kehalisi reaktsioone märkama ja teisiti tõlgendama, võib pinge hakata tema keskendumist toetama,“ selgitab Rahula.

Ärevuse täieliku kaotamise asemel tasub õppida sellega koos tegutsema. Pinget võivad aidata juhtida hingamisele keskendumine, olukorra läbimõtlemine, toetavate märksõnade kasutamine ja tähelepanu suunamine sellele, mida inimene saab ise mõjutada.

Sisekõne mõjutab enesekindlust

Pingelises olukorras muutub sageli kriitilisemaks ka see, kuidas inimene iseendaga räägib. Mõtted nagu „ma ei saa hakkama“ või „ma ei tohi eksida“ võivad ärevust süvendada ja tähelepanu tegelikult ülesandelt kõrvale juhtida.

Vaimsete oskuste arendamine aitab selliseid mõtteid märgata ning asendada need konkreetsemate juhistega. Selle asemel, et püüda iga hinna eest vigu vältida, saab keskenduda järgmisele tegevusele, oma ettevalmistusele või sellele osale olukorrast, mis sõltub inimesest endast.

Rahula sõnul saab pinge all keskendumist harjutada samamoodi nagu kõiki teisi oskusi. Mida tuttavamad on inimesele tema enda reaktsioonid, seda lihtsam on tal märgata, millal ärevus aitab mobiliseeruda ja millal hakkab see tegutsemist takistama.

Tagasilöögid ei tohiks mõjutada enesehinnangut

Kaotus, ebaõnnestunud projekt või saavutamata eesmärk võib mõjutada enesekindlust, eriti kui inimene seob oma väärtuse tugevalt tulemustega. Taastumiseks on vaja anda endale aega juhtunut mõtestada ja vaadata ausalt üle, mida saab kogemusest õppida.

Toetavalt mõjub ka see, kui enesehinnang ei sõltu ainult ühest rollist või saavutusest. Lähedased suhted, hobid ja muud tähenduslikud tegevused aitavad säilitada tasakaalu ajal, mil mõnes eluvaldkonnas ei lähe plaanipäraselt.

Motivatsiooni kadudes soovitab Rahula meenutada, miks mingi tegevusega üldse alustati ja mida see praeguses eluetapis annab. „Tasub endalt küsida, mis mind praegu motiveerib, mille nimel ma pingutan ja mida see tegevus mulle annab. Vastused võivad aja jooksul muutuda ning see on täiesti loomulik.“

Abi küsimine ei ole nõrkuse märk

Vaimse tervisega ei tohiks tegelema hakata alles siis, kui mure on kasvanud kriisiks. Kui pinge hakkab pikema aja jooksul mõjutama igapäevast toimetulekut, und, keskendumist või motivatsiooni, tasub sellest rääkida lähedase või spetsialistiga. „Abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid oskus kasutada enda ümber olevaid võimalusi ja inimesi,“ rõhutab Rahula.

Dagmar Rahula on kutseline spordipsühholoog ja Tartu Ülikooli psühholoogia magister, kes on spetsialiseerunud spordi- ja soorituspsühholoogiale. Tema tasuta seminar „Vaimne tervis võitlussportlase teekonnal“ toimub 20.–24. oktoobrini Tallinnas Unibet Arenal toimuva Euroopa Võitlusspordi Festivali haridusprogrammi raames.