STAR FM: Kas sotsiaalmeedia muudab meie iluideaale? Noored tulevad näokirurgi vastuvõtule Hollywoodi staaride piltidega

Brasiiliast pärit, kuid juba 21 aastat Eestis elanud Heleia Nestal Zibo tegeleb nii meditsiinilist abi vajavate lõualuuprobleemide kui ka näo esteetilise kirurgiaga. Lastehaiglas opereerib ta kolju ja näopiirkonna väärarengute ning teiste patoloogiatega lapsi, Health Clinicus tegeleb aga muuhulgas näo ja kaela ilulõikustega.

Kiire kaalulangus võib muuta ka näokontuure

Esteetilise kirurgi poole pöördudes tuleb Heleia sõnul vananemisega seotud muutuste puhul eristada miimikakortse ja kudede allavajumist, sest nende korrigeerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.

„Miimikast tekkinud kortse saab ravida botuliintoksiiniga, kuid teine probleem tekib siis, kui koed hakkavad alla vajuma ja rippuma. See võib juhtuda vananemise tõttu, aga ka pärast kiiret ja suurt kaalulangust või siis, kui lihased on muutunud lõdvemaks,“ selgitas kirurg.

Kui muutused puudutavad näo ja kaela lõtvunud kudesid, võib kõige tõhusamaks lahenduseks osutuda ringlõikus. Tegemist on esteetilise operatsiooniga, mida Tervisekassa ei rahasta.

Üha enam pööratakse tähelepanu ka lõuajoonele ja kaelapiirkonnale. Lõua alla tekkinud muutuse puhul tuleb kirurgi sõnul esmalt välja selgitada selle põhjus, sest sobiv lahendus sõltub sellest, kas piirkonda on kogunenud liigne rasv või on muutunud ka kudede toonus. „Kui lõua alla on kogunenud liigne rasv, saab selle eemaldada. Armid jäävad küll, kuid need on väikesed ja paigutatakse näo ning kaela loomulikesse voltidesse, mistõttu ei jää need tavaliselt nähtavaks.”

Väike alalõug ei ole alati ainult esteetiline mure

Näo profiili ja lõuajoont mõjutab märkimisväärselt ka lõualuude asend. Heleia sõnul on eestlaste seas üks sagedamini esinevaid probleeme väike alalõug, kuid selle puhul ei lähtuta võimaliku operatsiooni otsustamisel üksnes välimusest.

Kui inimene märkab probleemi alles täiskasvanuna, tuleb esmalt hinnata, kas lõualuu asend mõjutab tema tervist või igapäevast enesetunnet. „Oluline on selgeks teha, kas inimesel esineb söömisraskusi, kuidas ta magab, kas ta norskab või võib tal olla uneapnoe. Kõik need asjaolud tuleb enne sekkumise üle otsustamist läbi uurida.“

Armastus tõi Brasiiliast Eestisse

Heleia sattus Eestisse tänu internetitutvusele. Inglise keelt harjutada soovinud naine liitus suhtlusprogrammiga ning sattus seal vestlema oma tulevase eestlasest abikaasaga.

Esimest korda Eestisse saabudes tervitas teda 25-kraadine pakane, tugev tuul ja lumine maastik. „Kui lennujaamast välja astusin, sädeles kõik ja väljas oli kohutavalt külm. Ma ei saanud üldse aru, kuhu olin sattunud,“ meenutas ta.

Eesti keelt hakkas Heleia õppima iseseisvalt õpikute ja audiomaterjalide abil, jätkas Tallinna Ülikooli edasijõudnute kursusel ning alustas kõigest kolm kuud hiljem residentuuri. Esimestel vastuvõttudel aitasid keerulise meditsiinilise sõnavaraga toime tulla kolleegid ja õed.

Kuigi eestlasi peetakse sageli kinniseks, ei ole Heleia neid kunagi külmaks pidanud. „Eestlased on pigem häbelikud. Olen ise pärit São Paulo maapiirkonnast ning sealsed inimesed ja eestlased on tegelikult väga sarnased.“

Eesti eluga on kirurg aastate jooksul kohanenud, kuid põhjamaise kliimaga pole ta enda sõnul siiani päriselt sõbraks saanud. „Külmaga ei harju ma vist mitte kunagi. Isegi mu Eestis sündinud lapsed kardavad seda ning meil on kodus küte aasta läbi sees.“