TOITUMISNÕUSTAJA VICTORIA: kas mune tuleks karta?

Munakollane ja kolesterool: 

Aastaid on munakollaseid kardetud, kuna need sisaldavad toidukolesterooli (munakollases umbes 186 mg). Siiski näitavad hiljutised uuringud, et toiduga saadav kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset vähem, kui varem arvati. 

On kindlaks tehtud, et suurema osa inimeste jaoks ei tõsta munade mõõdukas tarbimine märkimisväärselt südamehaiguste tekkeriski.

Kui palju munakollaseid päevas? 

Enamik toitumissoovitusi kinnitab, et kuni ühe terve muna tarbimine päevas (nii munakollane kui -valge) on üldiselt tervetele inimestele ohutu, mistõttu ei vasta ma siinkohal küsimusele vaid munakollase tarbimise sageduse seisukohast. 

Tervetele inimestele on mõõdukas muna söömine ohutu, kuid on teatud terviseriske ja seisundeid, mis vajavad rohkem tähelepanu ja individuaalsemat lähenemist. Sellisteks seisunditeks on näiteks südameveresoonkonnahaigused, diabeet jms., millede puhul soovitan nõu pidada toitumisterapeudiga, kelle teadmistele tuginedes pannakse paika personaalne tarbimise kogus ja sagedus. 2023 aastal avaldatud Põhjamaade toitumissoovituste kohaselt ei tõsta kuni 1 muna söömine päevas üldpopulatsioonis kardiovaskulaarsete haiguste riski.

Miks on munad kasulikud? 

Munad on täisväärtuslikud toitainete allikad ning sisaldavad rikkalikult kõrgkvaliteetset valku, vitamiine nagu B12, D-vitamiini, seleeni ja koliini (vajalik aju ning ainevahetuse korrapäraseks tööks, toetab maksa, oluline raseduse ajal lapse arenguprotsessis). Munal on palju tervist toetavaid omadusi. Munavalge on peaaegu puhas valk, samas kui munakollane sisaldab olulisi rasvlahustuvaid toitaineid nagu A-, D- ja E-vitamiin ning organismile vajalikke rasvu.

Näide: Tervist toetav hommikusöök, milles on nii valku, rasvu kui ka kiudaineid võiks sisaldada 2 muna, mille juurde pakkuda kas kuumtöödeldud või -töötlemata köögi-, lehtköögivilju ja miks mitte ka seeni.

Victoria Palusaar: "Olen meditsiinitaustaga toitumisnõustaja ja toitumisterapeut. Seisan selle eest, et Eesti lastele pakutaks nii lasteaedades kui koolides tasakaalustatud, mitmekesist toitu ning et lapsevanemad ja ka lapsed ise oskaks teha teadlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. 

Mind kõnetab väga intuitiivne toitumine ja erihuviks pean häirunud söömiskäitumisi.

Olen toitumisega seotud soovitusi andes teaduspõhine, kuid võtan arvesse ka töö käigus kogutud kogemusi.  

Olen andnud panuse hetkel kaasajastamisel olevatesse Eesti liikumis-, toitumissoovitustesse ning toitumisterapeutide ja -nõustajate erialasesse arengusse ning kuvandi tõstmisse."