Viis vaimulikku ampsu raamatust ”Piibel Köögis”

Haapsalu Jaani kirikus on juba kümmekond aastat pakutud kehale ja hingele kosutust piibliuurimise- ja toiduvalmistamise kaudu. Just seal sündis 2015. aasta sügisel ettevõtmine Piibel Köögis, millest on aastate jooksul kujunenud hinnatud ja äratuntav kaubamärk Eesti kristlikul maastikul. 

”See raamat on kõigile, keda huvitavad Piibel, sellega seotud toidukultuur ja Haapsalu – ükskõik, kas need teemad on tuttavad või täiesti uued. Loodame, et raamat kutsub katsetama uusi maitseid, avardab teadmisi, kosutab vaimu ja kasvatab huvi meie armsa kodulinna vastu,” kirjutavad raamatu autorid. Samuti peavad autorid oluliseks, et Eesti esimene vaimulik kokaraamat valmis just Eesti raamatu 500. aastapäeval.

Kokaraamatu retseptide geograafiline areaal on lai, ulatudes Eestist Pühale Maale ning teistesse Euroopa ja Lähis-Ida riikidesse.

Lisaks geograafilisele ulatusele ühendab kokaraamat erinevad aja- ja kultuuriruumid, ulatudes Vana Testamendi aegadest tänasesse päeva. Toiduretseptidele lisaks sisaldab raamat vaimseid ampse - iga retsepti juhatab sisse piiblilõik või lühike vaimulik mõtisklus, millest tutvustame viite:

• Raskused on ajutised

Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elukrooni.

Ilm 2: 10 

Pühakiri ei tõota kristlastele kerget teekonda, kuid kinnitab, et igal katsumusel on piir, ja võit kuulub neile, kes suudavad ustavaks jääda. Raskused on ajutised, seetõttu ei peaks neid kartma, vaid julgelt neile vastu astuma ja lootma Loojale. Kroon sümboliseerib Piiblis võitu, pühadust, lunastust ja igavest elu

• Kurtmise asemel ole tänulik olemaoleva eest

Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.

1Ms 2: 15 

Inimese suhe loodusega algas Piibli järgi maailma loomisest. Inimene seati Eedeni aeda elama kooskõlas Looja ja looduga. Jumal andis ülesande hoolitseda kõige eest heaperemehelikult. Seepärast peaksime ka täna suhtuma Jumala loodusse tänulikkuse, mõõduka tarbimise, loodu väärtustamise ja keskkonna hoidmisega.

• Väärtusta tarkust, mitte rikkust

Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem. 

Õp 16: 16 

Vanas Testamendis olev Õpetussõnade raamat väljendab kuningas Saalomoni mõtteid, kus kesksel kohal on tarkus. Teda peetakse üheks targemaks inimeseks, keda Piiblis kirjeldatakse. Saalomon sai oma erakordse tarkuse, kui ta noore kuningana ei palunud Jumalalt mitte rikkust ega võimu, vaid arukat südant, et rahvast õiglaselt juhtida.

• Head sõnad teevad hingele pai

Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele. 

Õp 16: 24 

Pühakirjas mainitakse mitmes kohas mett, mis sümboliseerib magusust, küllust ja elu. Nagu mesi ravib ja turgutab inimese keha, nii ravivad sõbralikud sõnad inimese hinge.

• Igast kõrbest leidub väljapääs

Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes, ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud. 

Ps 78: 52–53 

Kõrbealad hõlmavad ühe viiendiku meie planeedi territooriumist. Kõrb on Piiblis koht, kus toimuvad mitmed tähendusrikkad sündmused nagu Moosese kõrberännak Pühale Maale või Jeesuse valmistumine avalikuks tegevuseks. Kõrb sümboliseerib sageli eraldatust, katsumusi ja vaimset kasvu. Nagu rändur januneb kõrbes vee järele, võib ka teiste keskel elav inimene tunda end nagu kõrbes, janunedes lootuse, turvatunde ja mõistvate kaasteeliste järele. Jumala juhtimisel jõudis rahvas Pühale Maale, Jumalale lootes võitis Jeesus kiusatused kõrbes. Need lood on kinnituseks, et katsumuste ja pingutuste kaudu leidub igast kõrbest väljapääs.