Reklaam sulgub sekundi pärast

PMS ehk miks naisi kord kuus kardetakse? Kommenteerib naistearst Kai Haldre

Kord nutad, kord naerad, kord ei talu puudutusi, kord ihkad üle kõige vaid kallistust. Üks kord kuus on pea kõik naised ettearvamatud, sest neil on PMS. Buduaar uuris, mis selle kolmetähelise lühendi taga täpsemalt peitub ning miks osa meist selle käes vaevleb ning teised ei teagi, mis see on.

Kord nutad, kord naerad, kord ei talu puudutusi, kord ihkad üle kõige vaid kallistust. Üks kord kuus on pea kõik naised ettearvamatud, sest neil on PMS. Buduaar uuris, mis selle kolmetähelise lühendi taga täpsemalt peitub ning miks osa meist selle käes vaevleb ning teised ei teagi, mis see on.

Teadlaste sõnul esineb PMS ehk premenstruaalne sündroom 85% naistest. PMSi vaevused annavad endast sageli märku tsükli teises pooles ehk umbes kaks nädalat enne menstruatsiooni, on kõige ägedamad vahetult enne ning kaovad paar päeva enne „päevade“ algust. Seda, miks, kellel ja kui tigedalt sümptomid vallanduvad, üksikasjalikult ei teata, kuid naised, kel PMS kipub eriti äge olema, tunnevad selle perioodi ees lausa hirmu. See on aeg, mil ollakse kui viitsütikuga pomm – tujukas, üliemotsionaalne, väsinud, pea kipub valutama, rinnad on tundlikud, paistes ja valusad. Ägeda nutuhoo võib vallandada ka kõige tavalisem filmiklipp. 

Just nii meenutab Marily oma viimase tsükli algust. „Istusin diivanil, ühes käes šokolaad ja teises telekapult. Ühelt kanalilt teisele plõksides sattusin loodusaatele, kus näitas kalade toimetamisi veealuses maailmas. Vaatasin seda ning kui ühtäkki ilmus ekraanile hai, kes pistis nahka väikese delfiinipoja, ei suutnud ma enam oma emotsioone tagasi hoida. Eneselegi ootamatult hakkasin lohutamatult nutma ja ikka nii, et kasutasin ära lausa kaks-kolm salvrätikut.“

Üliemotsionaalne on ka 27-aastane Jaana. Naise sõnul tunneb ta enne „päevi“, justkui oleks kogu maailma raskus ja kurbus tema õlgadel. „Mul on sel perioodil nii raske olla, ma tunnen kõigile kaasa ja ma hakkan ületähtsustama elu paratamatusi, millest ma tavaolukorras isegi välja ei teeks. Näiteks võib mind tõsiselt kurvaks teha see, et hea film sai ruttu otsa, või kui kallim helistab, et jääb tööle veidikene kauemaks. Pisarad voolavad ja ma ei oska seda kuidagi peatada. Ma saan ju ise ka aru, et see pole just kõige loogilisem põhjus, miks nutma hakata, kuid sel perioodil ei juhi mu pisaravoolu kaine mõistus. Kord oli mul elukaasalase ees juba nii piinlik nutta, et läksin WCsse ja löristasin seal päris mitu meetrit paberit silmaveega märjaks.“

Kolmekümnendates Helerinil ei ole PMSi ajal pisarad kerged tulema, pigem kimbutavad naist ägedad vihahood – katki on löödud nii klaase kui kukutatud laualt kildudeks kalleid parfüümipudeleid. „Mina olen üks neist, kel PMS avaldub eriti agressiivselt,“ tunnistab naine. „Sel ajal ajavad mind endast välja absoluutselt kõik mind ümbritsevad asjad. Seda võib teha nii sõbranna telefonikõne, kellegi sõnavõtt uudises kui ka kallima puudutused. Ma tunnen end väga koledana ja paksuna. Sel ajal ei sobi ükski riie mulle selga, mis omakorda süvendab närvilisust ja viha, mille karikasse kaaskodanikud sageli viimase piisa tilgutavad.“ Helerin mäletab, et probleemi tõsidusest hakkas ta aru saama siis, kui kallim ühel õhtul jope selga pani ja krõbedate külmakraadidega õue jalutama läks. „Meil oli tüli, sest ta ei toonud mulle hambapastat, mida olin palunud tuua. Ma läksin täiesti endast välja ega saanud aru, mis mul viga on. Sel ajal kuus olen ma justkui kahestunud isiksus, ma mõistan, et ei käitu õiglaselt, kuid samal ajal ei saa ma end kontrollida, sest emotsioon on niivõrd tugev. Pärast seda kui mees oli enda järel ukse kinni pannud, tõmbasin ma vihahoos laualt alla hinnalise parfüümipudeli, mis põrandale kildudeks kukkus. Seal ma siis ihuüksi istusin, tuba kallist parfüümihõngu täis ja minul ripsmetušš laiali, selle kõige keskel. Sel hetkel mõistsin, et vajan abi.“

Mehe hooletus ja naise PMS panid proovile ka Tiina suhte. Täna meenutab Tiina tagantjärele naerdes teda eelmise aasta lõpul tabanud PMSi hoogu. „Meie vannitoas on topsike vatipulgakestega, hommikul oli see ümber läinud ning osa neist oli kraanikausile kukkunud. Ütlesin oma elukaaslasele, et ta pulgakesed tagasi paneks, aga hommikul kiiruga oli ta selle tegemata jätnud. Kui õhtul töölt tulin ja leidsin vannitoast topsi ikka veel kummuli olevat, läks mul silme eest mustaks. Ma karjusin mehe peale ning suundusin magamistuppa kohvrit pakkima, et välja kolida!“ naerab Tiina. „Praegu küsin endalt, et miks ometi ma küll ise neid tagasi ei pannud? Miks seda pidi tegema minu elukaaslane? Igal juhul olen tänulik, et meie suhe selle tagantjärele ülihumoorika tüli järel otsa ei saanud.“

Buduaari küsimustele vastab naistearst Kai HaldrePelgulinna Sünnitusmaja Reproduktiivmeditsiini keskuse Tartu Ülikooli naistekliinikust

 Premenstruaalse sündroomi (PMS) mõiste võeti kasutusele 1931. aastal. PMSi all mõistetakse buketti kehalistest ja    emotsionaalsetest vaevustest, mis esinevad naisel vaid sellel eluperioodil, mil on menstruatsioonid, kõige sagedamini 20.  eluaastate teise poole ja 40. eluaastate alguse vahel. On kirjeldatud enam kui 200 erinevat PMSi vaevust, seega enne kui väita,  et tegemist on just PMSiga, tuleb hoolikalt kaaluda teiste võimalike põhjuste (ka samaaegset) esinemist. Enim levinud vaevused  võib tinglikult jagada kolme rühma.

 Kehalised vaevused: vedelikukogunemine kõhu piirkonda, „punnis“ tunne kõhus, kõhukinnisus, seljavalu, peavalu, lihaste valu,  kaalutõus, jalgade turse, rindade turse, ülitundlikkus ja valulikkus.

 Muutused igapäevaelus: agressiivsus, muutunud seksuaaliha (nii suurenemine kui iha kadumine), pearinglus, väsimus, unehäired  (unetus või ülemäärane unisus), kõikehõlmav vajadus kindlat tüüpi toiduaine(te) järgi, isu tõus ja ülesöömisatakid, äkiliselt  vähenenud huvi igapäevaste tegevuste, hobide jm suhtes.

Muutused emotsioonides: viha, ärevus, madal enesehinnang, depressiivne meeleolu, võimetus keskenduda, kalduvus unustada, kiired meeleolumuutused, kergelt ärritatavus, üksindustunne, kalduvus nutmisele ja kurvale meeleolule. On väidetud, et isegi kuni 85% naistest tunneb igakuiselt ühte või mõnda loetletud vaevustest, samas on paljud meie seast leiutanud enda jaoks n-ö toimetulekustrateegiad, et see periood võimalikult valutult üle elada. PMS esineb sagedamini naistel, kellel on olnud ka teine hormoonide kõikumisega seotud seisund – sünnitusjärgne meeleolulangus või depressioon. 

PMS võib esineda ka teismeliseeas, kuigi selles eas ollakse rohkem hädas väga valulike menstruatsioonidega. Iseloomulikuna esinevad PMSi vaevused vaid menstruaaltsükli teises pooles, enamasti 5-7 päeva jooksul enne menstruatsiooni algust ja kaovad kiiresti menstruatsiooni 3-4 päevaks. Sama muster kordub kuust kuusse (ja aastast aastasse). Kui see nii pole, tuleb otsida eelloetletud vaevustele mõnda muud põhjust. 

Miks osal naistel esineb PMS ja teised ei teagi, mis see on?

On aru saadud, et PMS esineb siis, kui esinevad ovulatoorsed menstruaaltsüklid, mil hormoonide tase naise organismis füsioloogilisena kõikuma on määratud. Suguhormoonid seostuvad vastavate retseptoritega kogu kehas, sh ajus – meie meeleolud, tunded ja käitumine on hormoonide toimest väga olulisel määral mõjutatud. 

Millise mehhanismiga PMSi kaebused täpselt tekivad ja miks erinevatel inimestel nende vaevuste avaldumise määr on erinev, pole teada. On otsitud seoseid ühe või teise suguhormooni domineerimisega organismis sellel perioodil, nende omavahelise tasakaalu häirumisega, teiste bioaktiivsete kehaomaste ainete (prostaglandiinid, endorfiinid, katehoolamiinid, aldosteroon, reniinangiotensiin süsteem jm) mõjuga. Lõplikku selgust paraku pole, kuna kattuvaid ja väga keerukaid mehhanisme on väga palju.

Kuidas PMSi leevendada?

Nagu kõigi selliste haiguste ja tervisehädade korral, kus põhjus on ebaselge, pole ka PMSi puhul olemas ühte, kõigile hädasolijatele sarnaselt leevendust pakkuvat ravi. On kirjeldatud enam kui 80 ravivõtet alates eluviisi muutmisest, taimsetest droogidest, hüpnoosist kuni moodsate antidepressantide kasutamiseni välja. Ükski võte pole selline, mis garanteeriks kõigil kasutajatel vaevuste taandumise.

Esimene samm enese aitamise juures on see, kui endale selgelt teadvustatakse, et tegemist on PMSiga (ja mingeid teisi panustavaid haigusi ei esine). See võimaldab „raskeks perioodiks“ juba eelnevalt realistlikult planeerida oma eluviisi ja tegemisi, näiteks seda, et unevajadus oleks kaetud, et võimalusel pole kohustust teha suurt vaimset pingutust nõudvat tööd jm. Teine väga oluline moment on oma lähedastele (elukaaslane, noorte puhul nt vanemad jm) selgelt mõista anda, et sellised ebahariliku tujuga perioodid esinevad. Kuna ka kõige lähedasemad ja armastavad perekonnaliikmed pole võimelised mõtteid lugema, tuleb neile selgelt teada anda, milles PMS seisneb, mis suunas emotsioonid ja vaimne võimekus muutuvad. See hoiab ära asjatuid konflikte, vääritimõistmisi ja olukorra veelgi hullemaks muutumist. Lähedaste toetus on väga oluline. 

Järgmine samm on järjest proovida, millisest kehalisest tegevusest ja milliste toiduainete lisamisest või loobumisest on kasu. Korralik aeroobne trenn vähemalt 30 minutit vähemalt kolm korda nädalas aitab paljusid naisi, B6- ja E-vitamiini ning kaltsiumi ja/või magneesiumirikaste toitude (toidulisandite) kasutamine, süsivesikute koguse suurendamine menüüs, alkoholi, suhkru, kofeiini, soolase hulga vähendamine on mõned võimalikud valikud, mida katsetada. Apteegis käsimüügis olevatest ravimtaimedest on kasutusel mungapipar ehk agnukastoon (Vitex agnus-castus). Mõnel juhul aitab korralik lõdvestumine koos massaažiga ja/või jooga. 

Naised, kes vajavad ühtiti rasestumisvastast vahendit, saavad kiire leevenduse PMSist, kui valivad sellise meetodi, mille puhul ovulatsioon on pärsitud – pillid (ka minipillid), plaaster, tuperõngas, süstitav kollaskehahormoon. Kui pillide kasutamisel seitsme pillivaba päeva jooksul tekivad PMSi vaevused, võib pille võtta järjest ilma pausita või lühendada pillivaba perioodi nt kolme-nelja päevani. On tõestatud, et ühed drospirenooni sisaldavad pillid on PMSi vaevuste korral eriti tõhusad. 

Väga rasketel PMSi juhtudel tuleb kõne alla ka antidepressantide pidev või tsükliline kasutamine. Nimelt esineb 3-9% PMS korral raskem seisund, mida nimetatakse premenstruaalseks düsfooriaks (PMDD, premenstrual dysphoric disorder). Kliinilises praktikas on vahel oluline neid seisundeid eristada. PMDD võib meenutada psühhiaatrilist haigust ja on teada, et PMS on sagedasem naistel, kes on kannatanud depressiooni all. Depressioon ja ärevushäired võivad esineda loomulikult koos PMSi vaevustega, mil vaimne seisund kannatab veelgi. Selge on see, et puhtalt psühhiaatrilised seisundid ei taandu koos menstruatsiooni algusega, nagu PMS ja PMDD. 

On veel kümneid ravimeid, toidulisandeid ja ravimtaimi, mida on proovitud, aga nende tõhusus on tagasihoidlikum kui mainitutel või esineb arvestatav kõrvaltoimete profiil, mis muudab kasutamine kaheldavaks.

Kindlasti peaks abi saamiseks pöörduma, kui PMS muudab elu täielikult, kui on raske tööle minna, tööga hakkama saada, tekivad konfliktid kodus ja sotsiaalne suhtlemine on ohus.

 

Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar Shopping suvi 2013