Rahutud jalad – mida see tähendab?

14 kommentaari
Rahutud jalad – mida see tähendab?

Rahutute jalgade sündroom on neuroloogiline häire, millega tavaliselt arsti juurde ei minda, sest jalgades tekkinud ebamugavustunnet peetakse organismi eripäraks, mitte aga haiguseilminguks. Rahutute jalgade sündroomiga inimesed on igapäevaelus tavaliselt toimekad ja aktiivsed. Nad ei püsi ühe koha peal paigal, käivad meeleldi trennis, naudivad igapäevast jalutamist, sörkjooksu ja ujumist, sest aktiivne liikumine leevendab jalgades tekkivat ebamugavustunnet.  

Rahutute jalgade sündroom on neuroloogiline häire, millega tavaliselt arsti juurde ei minda, sest jalgades tekkinud ebamugavustunnet peetakse organismi eripäraks, mitte aga haiguseilminguks. Rahutute jalgade sündroomiga inimesed on igapäevaelus tavaliselt toimekad ja aktiivsed. Nad ei püsi ühe koha peal paigal, käivad meeleldi trennis, naudivad igapäevast jalutamist, sörkjooksu ja ujumist, sest aktiivne liikumine leevendab jalgades tekkivat ebamugavustunnet.

Rahutute jalgade sündroomi all kannatab ligi 10-15% inimestest. Rahutuid jalgu esineb kõige sagedamini täiskasvanueas, eelkõige keskealistel ja vanematel inimestel, kuid selle käes võivad vaevelda ka lapsed ja kooliealised. Haiguse põhjust seni ei teata. Suur osa põdejatest on sündroomi tõenäoliselt geneetilised pärinud, kuid osal juhtudest on rahutud jalad kaasnähuks mõnele muule terviserikkele.

 

Sul võivad olla rahutud jalad, kui…

*Istudes või lamades on jalgades (mõnikord ka kätes) ebameeldiv tunne, mille tõttu tekib vastupandamatu soov jäsemeid liigutada.

*Ebameeldiv tunne tekib puhkeasendis ja kaob liigutades.

*Sümptomid süvenevad õhtuti või öösiti.

*Esinevad uinumisraskused või ärkad öö jooksul mitu korda üles.

*Magades rapsid käte ja jalgadega ning teed seda vahel ka ärkvel olles.

*Oled päeval tihti väsinud.

*Suguvõsas on teisigi sama vaevusega inimesi.

 

Mis pakuks leevendust?

* Jalutuskäigud, ujumine, kepikõnd, jooga – igasugune jalgade liigutamine ilma neid üle koormamata aitab rahutute jalgade sündroomi sümptomeid leevendada.

*Õhtuti enne magamaminekut on soovitatav loobuda liigsest kehalisest koormusest. Hea on teha jalgade venitus-lõdvestusharjutusi, jalavanni, vaheldumisi külma ja kuuma vee protseduure, jalamassaaži.

*Igapäevamenüü peaks sisaldama küllaldaselt B-vitamiine, magneesiumi- ja rauarikkaid toiduaineid: piima, punast liha, linnuliha, pärmi, maksa, mereande, munakollast, pähkleid, seemneid, kaunvilju, täisteratooteid, peeti, kartulit, avokaadot, banaane, paprikat, porgandit, mitmesuguseid kapsaid, tomateid, spinatit, küüslauku, kuivatatud puuvilju, rosinaid.

*Suitsetamine ning alkoholi ja kohviga liialdamine pärsivad organismile vajalike ainete imendumist ning soodustavad sündroomi avaldumist.

*Täpse ravi määrab perearst, neuroloog või unearst, kes soovitab vajadusel toidulisandeid, sh multivitamiine või tabletikuure ja füsioteraapiaprotseduure, mis leevendavad lihaste tõmblusi ja pingeid.

* Uuringud on näidanud, et sündroomi aitavad leevendada ka eneserahuldamine ning seksuaalvahekord. Arvatakse, et kergendust pakuvad orgasmijärgselt vabanevad dopamiin ning opioidid.

Buduaar
allikas: M. Jürgenson “Rõõm tervisest”, internet

Sarnased artiklid