UNUSTA TÖÖ JA puhka süümepiinadeta!

UNUSTA TÖÖ JA puhka süümepiinadeta!
Krõõt Tarkmeel

Kauaoodatud puhkus on lõpuks käeulatuses, kuid vabadel päevadel kontrollid siiski postkasti ja ei suuda töömõtetest lahti lasta? Psühholoog Karmen Palts selgitab, miks puhkamine on oluline ja kuidas töö kõrvale jätta.

”Organismi puhkusevajadus ei peitu niivõrd mitte midagi tegemises, vaid on vajadus tegelda meeldivate asjadega, mis ei tekita lisapingeid. Näiteks teha asju, mis aitavad korrastada mõtteid, unustada hetkeks ajasurve või paaniline hirm, et äkki sa ei ole piisavalt hea. Puhkus peaks meie kehale olema miski, mis aitab vähendada stressi ja tugevdada vaimset tervist,” täpsustab psühholoog.

Suvepuhkuse vajalikkusest

Suvi on kõige levinum puhkuseperiood, kuid igal inimesel kaasnevad puhkamisega eri tunded, sest arusaamad puhkuse vajalikkusest on erinevad. Ühe jaoks võib see olla elevust täis aeg, mil saab lõpuks teha seda, mida soovid. Samas võib puhkus põhjustada ka tüdimust või kartust, sest ”vabade päevade jooksul on vaja nii palju ära teha”.

Organismi puhkusevajadus ei peitu niivõrd mitte midagi tegemises, vaid on vajadus tegelda meeldivate asjadega.

Kui inimestena oleme justkui tipptehnoloogiaga varustatud masinad, siis miks me ikkagi puhkust vajame? ”Iga masina töötamise efektiivsus sõltub hooldusest, kuid inimese organism vajab lisaks ”tavapärasele hooldusele” – olgu selleks füüsiline liikumine või keha esteetilise oleku heaoluks tehtav – aeg-ajalt ka võimalust tõsta kõrvale pinge ja ärevuse tekitajad. See tähendab ennekõike tavapärasest rutiinist väljumist ja võimalust kinnistunud päevategevused ja töökohustused mingiks ajaks kõrvale jätta. Just sellist võimalust pakub meie organismile puhkus ja seda vajavad kõik, ka need, kes vastupidist väidavad. Ometi on iga inimese organism unikaalne ja seetõttu võib puhkamise vajadus avalduda erinevalt,” räägib Palts.

Mis juhtub, kui me EI puhka?

Psühholoog sõnab, et kui sa ei puhka, ei pruugi esmapilgul midagi juhtuda, peale selle, et kõrvalseisjad hakkavad märkama, et näed väsinud välja, silmad on kurvad ja ärritud kergesti või oled vastupidiselt apaatne. Vahel uuritakse, et kus sa oma mõtetega oled. ”Tegelikult annab puhkamata jätmine alati tunda, aga igal inimesel erinevalt – näiteks võivad esineda füüsilise väsimuse tunnused, nagu pinged lihased, peavalud ning valud kõhus või maos. Väljapuhkamatust tajume tülpimuse, tujude muutumise, jõuetuse, vähenenud loovuse ja kaduva sotsiaalse suhtlemise vajadusena. Puhkamisvajaduse eiramine annab eriti tunda meie vaimse tervise muutumises, mil hakkavad ilmnema depressiivsuse ilmingud – tujutus, kurbus, halvasti ütlemised, uneprobleemid, ootamatud käitumisviisid, tahtmatus midagi teha, suutmatus üles tõusta, mõnel juhul ka seksuaalsusega seotud probleemid, liigne alkoholi tarbimine või liigne söömine. Sagedased on ka süvenemis- ja keskendumisraskused ning kognitiivsete võimete vähenemine. Näiteks tunne, kui peas on hea mõte, aga ei suuda seda kuidagi sõnadesse panna.”

Kuidas töömõtetest lahti lasta?

Me ei ole robotid, et suudaksime töömõtted täielikult välja lülitada, kuid saame alati oma mõtteid suunata. ”Töömõtted, mis külvavad kahtlust iseenda töise efektiivsuse, tööandja rahulolu või kolleegidega mittetoimivate suhete kohta, on pigem kahjulikud, sest toidavad stressi ja ei lase kehal puhata. Nende mõtete puhul tasuks ette kujutada, et kui hea sõber kirjeldaks puhkuse ajal sarnaseid mõtteid ehk tegelikult väljendaks hirmu ja muret, siis mida sa talle ütleksid. Tõenäoliselt midagi sellist, et kuna hetkel ei saa midagi teha, on mõistlikum puhata, akusid laadida ja pärast puhanuna mõelda, kuidas edasi tegutseda. Ka endale saab seda öelda!”

Puhkus peaks aitama vähendada stressi ja tugevdada vaimset tervist.

Samas on puhkuse ajal lausa oodatud mõtted, mille üle rõõmsad oleme ja mis sünnitavad uusi ideid, aitavad kõrvalseisja pilguga vaadata keerulisi olukordi ning leida lahendusi, sest need toodavad positiivsust ja annavad kinnitust, et oleme võimelised kõigega hakkama saama.

Töömeili vaatamine ei pruugi puhkust rikkuda

Psühholoog tõdeb, et mõni töökõne või -meili lugemine ei riku puhkamist ega vähenda puhkusest saadavat kasu, kuid oluline on see, mis saab pärast kõne või meilide lugemist. ”Kui sellele järgneb uute tööülesannete täitmine või uued kõned, tasub endalt küsida, miks sa seda teed. Kas põgened millegi või kellegi eest? Näiteks ei viitsi sõpradega grillida või päevitada, ei taha olla remondimees või aednik. Või tunned ennast tööasju tegemata jättesluuserina? On ka võimalus, et töö ja sissetulekuga seotud mured on nii püsivalt mõtteis, et puhkamine ehk mitte midagi tegemine näib hirmutav. Küsi endalt, kas töömeilide-kõnede eiramine annab sinu meelest signaali, et sa ei ole töökohal piisavalt hea või oled rumal ja saamatu.”

Inimese unikaalsus seisneb selles, et ühe jaoks sobimatu ja mittesoovitav võib teise puhul olla vajalik ja lausa kasulik. ”Inimesed, kellel on keeruline ennast puhkuselainele saada, peaksid tööga seotud toiminguid pigem edasi lükkama – lugema meile järgmisel nädalal või suunama kellelegi, kes nendega tegeleb. Vajadusel saab teha enda ja kaaslasega/kaaslastega kokkulepped, et töökirju vaadatakse kindla perioodi jooksul. Kõne tegijale saab teadlikult määratud ajaperioodil saata viisaka küsimusega sõnumi helistamise põhjuse kohta ja seejärel otsustada teema aktuaalsuse või delegeerimise üle,” jagab Palts soovitusi.

Kontrollivajadusest vabanemine

Kui ülesannete delegeerimine on sinu jaoks raske, tasub teadvustada, et kontrollivajadus ei ole seotud üksnes juhtiva positsiooniga, vaid oleme inimestena erinevad. Psühholoog toob näite, et kui koju on tulemas külalised, siis üks teeb juba mõni päevi varem ettevalmistusi – koristab, koostab menüüd, varub toitu ja mõtleb, mida selga panna ning milline saab olema õhtu programm. Seejärel kontrollib kogu õhtu, kas kõigil on piisavalt süüa ja juua, kas toidukausid on täis ja külalistel mugav ning huvitav. Teine käib vahetult enne külalisi poest läbi ja vaatab jooksvalt, mida on vaja teha ehk võtab kogu protsessi vabamalt ja on eelduslikult valmis ootamatusteks.

Niisiis tasub igaühel mõelda, miks tahame olukordi kontrollida. ”Kas see võib olla miski, mis viitab meie obsessiivsusele või on see seotud usalduse ja usaldamatusega? Pärast vastuse saamist on võimalik otsustada, kuidas selliste olukordadega tegelda. On ka võimalus, et kontrollisoov on seotud mure või tundega, et vaid sinu, kui juhipoolne, kontrollimine aitab teha mingeid ülesandeid või töid . Sellisel puhul peaks mõtlema, miks sul sellised töötajad on, keda peab kontrollima ja usaldada ei saa.”

Kas oled ”väljapuhanud”?

Iga inimene puhkab ja taastab oma jõudu ning energiat erinevalt. Mõni vajab selleks mitte midagi tegemise perioodi, teine nimekirja asjadest, mida puhkuse ajal teha ja kolmas täielikku keskkonnamuutust. ”Seda, kas oleme piisavalt puhanud, ei ole võimalik mõõta. Saame vaid tunda ootusärevust ja tahtmist tööle naasta,” ütleb psühholoog ja lisab, et ”välja puhkamisele” võib viidata ka kolleegidega kontakti otsimine või mõne uue idee jagamise vajadus.

Kui tunned, et puhkusest pole suurt kasu olnud, tuleks tegeleda enda motivatsiooniga – mõelda, mida ja miks sa teed ning kuidas just seal töötamine sulle vajalik/kasulik on. Kui sulle oma töö ei meeldi, tasuks mõelda, millised on võimalused selle meeldivamaks muutmiseks, mida ise teha saad. ”Töökeskkond, mis ei ole meeldiv ja sellega kaasnevad pinged hakkavad kohe puhkuselt naasmise järel negatiivseid emotsioone tekitama ja inimene võib juba lühikese aja möödudes tunda väsimust ning vajadust uueks puhkuseks”.

Tegutse juba puhkuse alguses ”väljapuhkamise” nimel:

–          Vali puhkamiseks viis või tegevus, mida tehes ei kummita sind mõtted maksmata arvest, liigsest tselluliidist, tusatsevast elukaaslasest, torisevast emast, ees ootavatest töödest.

–          Sinu valitud puhkamise viis on sulle õige, sest oled oma elu peategelane.

–          Ära riku puhkust mõtetega oma puudustest nii välimuses kui iseloomus – ära võitle nende vastu, vaid püüa tugevdada omadusi, mille üle oled uhke.

–          Vaid sina ise tead, mis sind rõõmsamaks teeb ja silmad särama paneb. Kasuta seda teadmist ja puhka nii,nagu sulle vaja on, mitte nagu kõrvalseisja heaks arvab.