SARI TINDERDAJA kolumn: naine nr 1

Nii pikalt vertikaalis olemine tähendas, et seaduslikus mõttes mul enam jääknähte polnud – uni oli viimasedki promillid kehast atmosfääri toimetanud, kuid nende asemel olid platsis alternatiivsed liigtarbimise nähud, mis andsid nüüd endast iivelduse ja progresseeruva peavaluna märku. On aeg hakata pohmakat ravima. Kahesaja meetri kaugusel asuv toidupood tundub praegu  üüratu kõrbe taguse miraažina, milleni ma enne paari tunni möödumist kuidagi ei jõua. Tuleb alustada samm-sammult  ja kasutada vahendeid, mis on käeulatuses. Tinder on selleks ideaalne variant. Teadlased on kindlaks teinud, et Tinder on üks sõltuvust tekitavamaid äppe, kuna ilusate naiste profiilide sirvimine tekitab ootusärevat hasarti ja sobiva kaaslase leidmine korraliku dopamiinitulva (midagi, mida mu naudingunäljas aju too päev hädasti vajas). Umbmääraselt parketti patsutades saan viimaks näppu madratsi kõrval vedeleva telefoni. Jah, olemine oli raske, aga mitte pooltki nii raske, kui Tinderist ideaalkaalus soomlannat leida. Ma ei tea, milles täpsemalt asi. Ehk on riigi sisemajanduse kogutoodang võrdeline inimeste keskmise rasvaprotsendiga? Ma pole kellegi ekspert, aga seda, et põhjanaabrite naised soovituslikust kaalust keskelt läbi viis kilo põhja poole on, ei saa ükski visa Tinderi kasutaja eitada. Seda suurem oli mu üllatus, kui Satu* peale sattusin. Blond, loomulikult kaunis ja ideaalses vormis – esimest korda sel hommikul avasin oma vasaku silma, sest mu näppude vahel oli stiilipuhas 9! Turistidega ma üldjuhul tegemist ei tee, aga selle hommiku ... see tähendab hilise pärastlõuna iseärasusi ning Satu geene arvesse võttes tegin ma erandi – panin talle like, et näha, kas me match’ime. Yesss!!! Ma ei peagi poodi õlle järele minema ja jumal tänatud, et minu voodinaaber – eilne match (brünett, 6) – alles norskab ning mu käesolevat pohmelliravi kuidagi ei takista. 9-lt 5-le Neil päevil on loomelinnakus ja selle vahetus läheduses rohkem soomlasi kui omal ajal Kadaka turul, aga naeruväärselt odava alkoholi ja piraatkauba asemel meelitab neid Kalamajja pisut odavam alkohol ja ainulaadne disainkaup (puhas oletus, võib-olla on neile sümpaatne hoopiski industriaalne linnamaastik). Nii polnudki väga üllatav, et Satu paar päeva hiljem just F-hoone ees kokku tahtis saada. Ma jään alati vähemalt viis minutit hiljaks, et mitte liiga õhinal paista. Kas see on tema!? F-hoone ees tammub ümber oma telje sihvakas blondiin, aga mul pole aimugi, kas tegemist on minu match’iga või mõne suvalise sotsiaaltöötajaga, sest tüdrukul on KOROONAMASK PEAS! „Tunduski liiga hea, et olla tõsi,“ mõtlen endamisi ja tahan juba vehkat teha, kui see sotsiaaltöötaja mulle äkitselt lehvitab. „Super, see ei saa üldse piinlik olema“, on mu järgmine mõte. Millest tuleb kohtingul juttu, kui üks osapooltest kannab koroonamaski? Ära arvasite ja mitte vähe. Satu pasundas pool tundi statistkast ja muust, mida õhtustes uudistes surmava viiruse kohta kuulis. Isegi oma siidrist lonksu võtmiseks ei eemaldanud Ta maski, vaid kergitas selle alaosa pead ettepoole kummardades. Ma kallasin õli tulle väites, et koroona on ülemaailmne pettus. Satu jahvatas seepeale elavalt veel teisegi pooltunni, mis ajas ta varjatud näo sedavõrd higiseks, et ta lõpuks maski eest võttis, paljastades hoopis rängema pettuse – Satu polnudki stiilipuhas 9, vaid hoopis klassikaline 5. See, et Tinderi tüdrukud päriselus pügala võrra madalamal asuvad, kui oma piltidel, on üsna tüüpiline. Isegi kahepallist vahet tuleb tihti ette, aga neli palli? See oli ennekuulmatu. Ma olin marus, minuga oli manipuleeritud. Satu on ilmselt photoshoppimise meister ja kahtlemata suurepärase veenmisoskusega. Ütlesin talle, et ta rääkis mu pehmeks ja küsisin, kas tal on ehk mõni mask üle. Õnneks oli ta käekotis neid mitu. Ma panin ühe kiirelt ette, lootuses, et temagi oma maski endisele kohale tagasi asetab.