Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuidas talveõhtuid veeta? Idee toidu-nautlejatele

Aina enam on populaarsust kogunud veiniõhtusöökidel osalemine. Mida täpsemalt endast selline õhtusöök kujutab ja mille poolest on see eriline? Altia Eesti kutsel oli mul võimalus osa võtta oma esimesest veiniõhtusöögist, mis tõenäoliselt saab lisa, sest tegemist oli tõeliselt meeldejääva õhtuga.

Aina enam on populaarsust kogunud veiniõhtusöökidel osalemine. Mida täpsemalt endast selline õhtusöök kujutab ja mille poolest on see eriline? Altia Eesti kutsel oli mul võimalus osa võtta oma esimesest veiniõhtusöögist, mis tõenäoliselt saab lisa, sest tegemist oli tõeliselt meeldejääva õhtuga.

Septembri lõpus oli Eestisse saabunud kauge Tšiili Tarapacá veinide meister Christian Molina koos Tarapaca müügi ja turunduse valdkonna inimestega, kes kõik olid palutud restorani Lusikas "Tarapacá veiniõhtusöögile". 


Mille poolest on veiniõhtusöök eriline?
Veiniõhtusöök on mitmekäiguline õhtusöök, mille juurde serveeritakse sobivaid veine. Toidud valmistatakse aga lähtuvalt just veini maitsetest, mitte vastupidi. Mõnikord arvatakse ekslikult, et tegemist on veinide degustatsiooniga. Nii see pole, sest üks hästi korraldatud veiniõhtusöök koosneb nii veinide nautimisest, hõrgust toidust, laitmatust teenindamisest, sealhulgas ka peakokaga suhtlemisest, ning on õhtu, millel on ka silmaringi avardav lisaväärtus - kõneleja, kes räägib selle õhtu fookuses olevate veinide teemal. Erinevalt restorani tavakülastusest naudivad kõik külalised samasugust kolme- või enamakäigulist menüüd ja istuvad laudkondades ka koos võõraste inimestega. Sellise uhkelt kõlava kolme- kuni neljatunnise veiniõhtusöögi maksumus koos veinidega jääb vahemikku 45 kuni 90 eurot.


Tarapacá veiniõhtusöök
Tallinnas asuvas kauni atmosfääriga restoranis Lusikas kuulus see septembrikuine õhtu vaid Tarapacá veiniõhtusöögi külalistele. Eelnevalt registreerunud järjest saabuvaid õhtusöögil osalejaid ootas laual serveerituna 2011. aasta Tšiili kerge valge vein Tarapacá Grand Reserva Sauvignon Blanc koos sobiva tervitussuupistega. Tarapaca veine on Eestis müüdud juba üle kümne aasta ning minul kui tavatarbijal oli taskukohasemate Tarapacá veinide osas teadmine olemas ning olin ette juba positiivselt meelestatud. Eriliseks tõotas kujuneda võimalus kohtuda ka inimesega, kes on nende veinide maitsete looja. Märkamatult olid juba kõiki 80 õhtusöögil osalevat inimest kohale saabunud ning restorani sommeljee Vitali Kus võttis sissejuhatavalt sõna ja selgitas, milline õhtu meid ees ootab, ning tutvustas nii Tarapacá veinimeistrit Cristian Molinat kui ka Dominic restorani  peakokka Allar Oeselga, kes olid meie käesoleva õhtu loojateks. 


Vanades Euroopa maades on ju aegade algusest peale olnud vein toidukultuuri osa. Eesti tarbijad on harjunud veini jooma iseseisvalt eraldi joogina ja seetõttu ka on eelistatud pisut magusamaid veine. Päris kuiv vein sobib ideaalselt toiduga sobitada ning lähtuvalt mõttest - vein muudab toidu maitse elavamaks, toit muudab aga veini sügavamaks, oli menüü järgmine:

Tarapacá veinid
Iga serveeritud roa eel kõneles veinimeister järgmise pakutava veini saamisloost ning kirjeldas kohe avanevaid maitseomadusi ja aroome. Sattusin kaugete külalistega samasse lauda istuma, mis andis mulle võimaluse veenduda, et tegemist on oma loomingule ja tegemistele pühendunud inimestega. Tarapacá siinse ja ka kogu Põhja- ja Ida-Euroopa turgude eest vastutav Nicolas Claverie, kes on rahvuselt prantslane, hindas Eesti turgu kõrgelt ja tõdes, et eestlased on väga hästi omaks võtnud Tarapacá veinid. Kui küsisin, kas on olulisi erinevusi maitse-eelistuses rahvuste lõikes, siis sain vastuseks, et ladina-ameeriklaste ja eurooplaste veinieelistused on väga erinevad. Kui Ladina-Ameerika turg oli veel 20 aastat tagasi tarbimise mõttes traditsiooniline, kas valge või punane, siis Euroopas on kaua aega tagasi juba kõrgelt arenenud veiniturg ja seda eelkõige Suurbritannias, kus küsitakse pidevalt erinevaid uusi segusid ja sorte, midagi uut ja huvitavat.

Härra Molina rääkis loo, et 2011. aasta kevadel toimunud Tšiili väga tugeva maavärina, mis mõningatel andmetel nihutas isegi planeedi Maa telge, keskmeks olid just Tarapaca (Maipo org) viinamarjaväljad. Selle tagajärjel ei olnud elektri puudumise tõttu võimalik kaks nädalat viinamarjaistandusi niisutada. Esialgu suure probleemina käsitletud kuivus pöördus hiljem aga viinamarjade maitsele just positiivseks lõpptulemuseks, andes selle aasta saagile unikaalse maitsenüansi. Veinimeistri enda lemmikuks on kõige traditsioonilisemast ja kvaliteetsemast Tšiili Cabernet Sauvignonist valmistatud vein Tarapacá veinide valikust Gran Reserva Cabernet Etiqueta Negra. Selle veini maitse iseloomustab eriti hästi Tšiili ühe vanima firma - Tarapacá kvaliteeti ja traditsioonilisust. Tarapaca veinide esindusõigus Eestis kuulub Altia Eestile.

Kuna veiniõhtusöögi kestvuseks kujunes pea neli tundi, siis oli loomulik, et järgmiste käikude vahel olevatel pausidel olid inimesed oma laudadest liikumas ja omavahel sotsialiseerumas. See tegi sellest õhtust ühe väga meeldiva seltskondliku ürituse, kus tutvusid omavahel inimesed, kes naudivad maitseid ning uusi elamusi ja silmaringi avardavaid teadmisi.

Minule oli "Tarapacá veiniõhtusöögil" osalemine kvaliteetajaks, seda nii maitsenaudingute, seltskonna, atmosfääri kui ka teadmiste poolest. Kindlasti mõjutab sellel üritusel osalemine minu ostuotsuseid edaspidi ka veiniriiuli ees seistes.

 

Krista Maldur

[gallery ids="1834793,1834799,1834810,1834817,1834826,1834834,1834839,1834846,1834853,1834858,1834865,1834870,1834876,1834884,1834890,1834897,1834904,1834912,1834919,1834923,1834930"]