PÕNEVAD TOIDUTRENDID – võtta või jätta?

7 kommentaari
PÕNEVAD TOIDUTRENDID – võtta või jätta?

Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse – nii ütleb rahvasuu. Heidame siis pilgu tulevikku ja vaatame, mis meil kirgi kütma hakkab ja mida põnevat on oodata toidulauale.

Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse – nii ütleb rahvasuu. Heidame siis pilgu tulevikku ja vaatame, mis meil kirgi kütma hakkab ja mida põnevat on oodata toidulauale.

Alustuseks vaatame USA poole, kus ajakiri Today’s Dietitian uuris toitumisnõustajatelt, millised on nende hinnangul lähiaastate trendid toitumises ja kuhu poole suunduvad inimeste ootused toidule. Selgus, et toitumisspetsialistide arvates on superstaarideks nii käesoleval, aga ilmselt veel ka järgmistel aastatel, toitainete- ja valgurikkad seemned ning tõenäoliselt harjume lähiaastatel neid nägema paljudes toodetes üllatusliku uue komponendina. Kui siiani seostusid sul päevalilleseemned vaid inetult bussipõrandale kukkuvate koortega, siis nüüd harju neist mõtlema kui täisväärtuslikust toidu komponendist. Köögikappi tasub varuda kanepi-, chia-, lina- ja kõrvitsaseemneid, sest just nii toitub üks trenditeadlik ja tervisest lugupidav foodie aastal 2016.

Seemnete poole tasub kiigata ka neil, kes enamasti otsivad alternatiivi süsivesikurikastele snäkkidele, sest valgu- ja mineraalainete poolest rikkad seemned on seda kindlasti. Ka toidutöösturid on sellega nõus ja lisavad seemneid ohtralt igasugustesse toodetesse, eesmärgiga parandada toiteväärtust ning alandada süsivesikute sisaldust. Restoranide tippkokkade eeskujul tasub koduses menüüs julgelt seemnetega rikastada nii salateid, suppe kui ka smuutisid, jogurtit ja hommikuputru.

Ja veel üks hea võimalus seemneid mänguliselt toitudes kasutada on neid idandada ning lisada siis juba toidule värske rohelise lisandina.

Supertoiduainete hulgast väärib kindlasti esiletoomist veel avokaado, mis lisaks salatitele ja smuutidele on jõudnud isegi jäätise põhitoorainena tähelepanu võita. Endiselt on populaarsed ja jätkavad oma võidukäiku taasavastatud iidsed teraviljad ja roheline tee (eriti Matcha, mida lisatakse nii magusatele kui soolastele toitudele). Samas ei ennustata pikka iga viimastel aastatel laineid löönud vitaminiseeritud veele ja vägagi moest läinud on rasvavabad tooted. Eriti just piimatoodete hulgas on rasvavabade ja light-toodete asemele tulnud loomuliku rasvasisaldusega tooted nagu täispiim ja täispiimast valminud tooted ning koorejäätised.

Tore on tõdeda, et puhta, niinimetatud tervikliku toidu söömine on trend, mis levib jõudsalt nii USAs kui ka eestlaste seas. Tervitatav on kodus eheda toidu valmistamine värskest ja puhtast toorainest, mis ideaalis on ostetud oma kodukoha talumeestelt või turult.

Kahjuks ei jõua enamik meist igapäevaselt kodus toitu valmistada, isegi kui see ideeliselt väga meeldiv tegevus on. Nagu seeni peale vihma, sigineb toiduteemalisi äppe, mis aitavad meil teha paremaid ja põnevamaid toiduvalikuid ja pahatihti kulutame toidu valmistamiseks võetud aja hoopis internetiavarustes virtuaalseid toite süües ja retsepti valides. Et me selle kõige juures nälga ei jääks, on järjest enam tootjaid tulemas turule toodetega, mis toidavad ennekõike meie keha kõigi vajalike ühenditega ja enamasti naturaalsete supertoitude näol. Järjest enam tarbijaid võtab omaks mõtteviisi toidust kui ennekõike kütusest kehale. Nii muutub tõenäoliselt peagi täiesti normaalseks, et kiireks kontorilõunaks segame omale joogiks kokku pulbriks jahvatatud supertoitude ja vee segu. Võib-olla ei olegi see nii halb mõte, sest teame enam-vähem kindlalt, et see toidab meie keha paremini kui sööklast saadud ülekeedetud makaronid hakklihakastme ja väikese lusikatäie porgandisalatiga. Võib-olla naudime siis selle võrra pühendunumalt õhtusööki, kus loodetavasti kohtuvad nii täisväärtuslik toit kui maitseelamus.

Igasugused märgistused nagu gluteenivaba, pähklivaba, laktoosivaba on küll jätkuvalt populaarsed ja paljudele kahtlemata väga vajalikud, kuid jätame need tarbijate jaoks, kellele tervislikel põhjustel teatud toiduained ei sobi. Paljud uuringud on jõudnud järeldusele, et näiteks järjest sagedamini diagnoositava gluteenitalumatuse üheks põhjuseks on meie ühekülgsed toitumisharjumused, mille tulemusel sööme tihti nisutooteid peaaegu igal söögikorral päevas – helbed hommikuks, võileivad lõunaks, pasta õhtuks ja siis veel tükike kooki – tuleb tuttav ette? Püüame sellisest ühekülgsusest välja murda ja naudime mitmekülgset ehedat toitu just sellisena, nagu loodus seda meile pakub!

Rõõm on tõdeda, et jätkuvalt kasvab nende hulk, kes nii keskkonnale, tervisele kui oma järeltulijatele mõeldes eelistavad tooteid, mis ei sisalda GMO-d (geneetiliselt muundatud toiduained), antibiootikume ja toidu lisaaineid.

Hiljuti avaldatud Texase ülikooli tehtud uuring, näitas, et suured kirjad pakendil, mis viitavad toidu tervislikkusele, võivad julgustada inimesi hoopis rohkem sööma. Teadlased põhjendasid tulemusi sellega, et liiga tihti on kinnistunud teadmine, et tervislik on samal ajal ka madalama kalorsusega. Tegelikkuses on järjest kasvamas just selliste toodete hulk, mille puhul tervislik tähendab näiteks täistera, naturaalsest toorainest valmistatud toodet, naturaalselt kõrge toiteväärtusega, lisaainetevaba toodet ja muud sellist. Ehk siis ole teadlik oma isudest ja söö just nii palju, kui tunned, et vajad.

Rääkides suurtest kirjadest pakenditel, ühinen soovitustega eelistada toite, mille puhul pannakse rõhku täisväärtuslikele süsivesikutele, kvaliteetsele valgule, asendamatutele rasvhapetele ja kohalikule toorainele. Selliste toiduainete hind võib tihti olla küll veidi kõrgem, kuid tänu nende suuremale toiteväärtusele tarbime neid ka vähem ning sööme kokkuvõttes sama kalorikoguse kohta rohkem kehale vajalikke toitaineid.

Täisväärtusliku valgu tähelend

Nõudlus täisväärtusliku valgu järele on hüppeliselt kasvanud nii seoses inimeste otsingutega parema toidu järele, aga ka paleodieetide populaarsuse kasvuga. Populaarsust koguvad enam taimsed valgurikkad toiduained nagu pähklid, seemned ja kaunviljad, kala ja mereannid ning muna ja piimatooted. Väheneb aga veiseliha ja ka teiste kariloomade liha tarbimine, mis osaliselt on seotud suureneva teadlikkusega sellest, kui palju loodusressursse, võrreldes teiste alternatiividega, nende kasvatamisele kulutame.

Nõudlus loomsete täisväärtuslike valkude (valgud, mis sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid, mida meie keha ise toota ei oska) järele on sellest hoolimata suur ja nii kujunevad ilmselt väga põnevaks uueks tootegrupiks lähiaastatel putukatel põhinevad või putukalisandiga toidud, mis tasapisi oma traditsioonilistest piirkondadest, Aafrikast ja Aasiast, väljapoole levivad. Esimesed „pääsukesed” sellistest toodetest on juba ka Eestis saadaval.

USA päritolu tootja EXO, kes toodab putukajahust valgubatoone sportlastele, valis muide Forbes eelmisel aastal kümne innovaatilisema toidutootja hulka.

Supp on popp

Supid on muutunud popiks suuresti tänu sellele, et tootjad hakkavad tasapisi suppe pakkuma kujul, mis võimaldab neid valmistada ka kiire tööpäeva sees. Mängitud on nii innovaatiliste pakendite kui retseptidega, kuid üldine ja üdini positiivne trend on naturaalsetest koostisosadest tervislikud ja värviküllased supid, mis püüavad turuosa nii värsketelt mahladelt ja smuutidelt kui ka teistelt valmistoitudelt. Ka meie tootjad on selle innovatsiooniga kaasa läinud ja kes otsib, see leiab väga maitsvaid valmissuppe nii klassikalise kui püreesupi kujul.

Muidugi tasub alati pakendeid lugeda ja vahet teha kuudeks või isegi aastateks konserveeritud supil ja vaid mõnepäevase säilivusajaga värskel supil – vali ikka see lühema säilivusajaga toode, sest siis on kindlam, et sinu toit on puhtast toorainest, minimaalselt töödeldud kujul ja säilitusainetest prii.

Lisaks traditsioonilistele suppidele on müügile jõudnud ka mitmeid naturaalsel puljongil põhinevaid jooke ning palju räägitakse ka traditsiooniliselt kontidest keedetud puljongi kasulikkusest liigeste tugevdamisel tänu selles sisalduvale kollageenile. Üks suurtootja (Rousselot) on eelmisel aastal teinud isegi ametliku pöördumise eesmärgiga nimetada kontidest keetmisel eralduvast kollageenist toodetud želatiin funktsionaalseks toiduks. See on väärtuslik infokild, millele tasub mõelda, kui kodus suppi hakkate keetma – valmistame siis ikka algusest peale ise toitva ja tervisliku supi ehk et keedame kontidest puljongi, mitte ei viska valmis puljongikuubikut keeduvette.

Vähem suhkrut

Tervislikkust taga ajava tarbijana, nagu me ju oleme, on rõõm näha, et paljud tootjad otsivad järjekindlalt võimalusi suhkrusisalduse vähendamiseks oma toodetes. On mitmeid tooteid, millele on loodud meedias tervisliku toidu kuvand, kuid pakendit lugedes leiame, et neile on valmistamisel lisatud hulgaliselt suhkrut. Üheks parimaks näiteks on hommikusöögihelbed ja müslid, millest osas leiab isegi üle 30 grammi suhkru 100 grammi kohta!

Siiski-siiski ei ole mõtet otsida müslit või hommikuhelbeid, mis sisaldaks 0 grammi suhkrut, sest suhkruid sisaldavad ka näiteks rosinad, täisterahelbed, kuivatatud puuviljad, mis on ühes maitsvas müslis ikka olemas. Kui tahad olla terviseteadlik toituja, siis vali selline müsli, milles koostisainete nimekirja lugedes ei ole suhkrut – sellisel juhul on pakendil märgitud suhkrute allikaks just need toiduained, mis koostisainete nimekirjas, ja ka suhkrud tootes on seal juba looduslikult olemas, mitte kontsentreerituna (ehk puhta suhkruna) lisatud.

Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikus on teema, mis aina teravamalt kõneainet pakub. Olgu selgituseks toodud, et jätkusuutlik toitumine on defineeritud kui toitumine, mis toetab tervist ja heaolu ning samal ajal tagab toidu ohutuse ja kättesaadavuse nii praegusele kui tulevastele generatsioonidele. Kui meie siin seda võib-olla nii väga ei tunneta, on probleem maailma mastaabis tõsine, sest näiteks 80% metsade hävimisest, 70% veekasutusest ning 30% inimeste toodetavatest keskkonnagaasidest seostatakse otseselt toidutööstusega.

Maitse

Enam kui kunagi varem on au sisse tõusnud ehe toidu maitse. Räägitakse palju sellest, kuivõrd meie maitsemeel on väärastunud tänu toidus sisalduvatele kunstlikele maitse- ja lõhnaainetele ning neid võimendavatele lisanditele. Paljud, kes pöörduvad mahedalt kasvatatud toidu poole, jätavad menüüst välja suhkru või muudavad muul moel tugevalt oma toitumisharjumusi tervislikumaks, on üllatunud kui paljudest maitseelamustest me ilma jääme, süües pooltooteid ja lisaainetest pungil toite, mida poeriiulitel on paraku väga suures valikus.

Toidumaailm on ääretult põnevas etapis ja soovitan olla enam kui kunagi varem avatud põnevatele uudistoodetele, mis aitavad meil elada tervislikumat ja täisväärtuslikumat.

 

Tekst: Kätrin Karu, Energia Kliiniku toitumisspetsialist, ajakirja Jamie tegevtoimetaja

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar, kevad 2016