EKSTAATILINE ELU igavese kevade maal Atitlani järve ääres

Eepilise vaatega San Marcose küla Atitlani järve kaldal pulbitseb vaimsetest joogatajatest, maailmaränduritest ja šamaanidest, kes siin elavad või seda paika külastavad. Siin juuakse ja pidutsetakse täiega! Juuakse end ekstaasi peamiselt kakaost ja sinise lootose teest ja tantsitakse ekstaatilist tantsu sõna otseses mõttes pilvede peal.

Kui maabud Guatemala pealinna, viib looklev ja neli tundi kestev teekond sind taksoga läbi mägede San Marcos La Laguna külakesse Atitlani järve ääres, mis on üks hiljuti avastatud aardeid, kuhu veel liiga palju eestlasi pole jõudnud. Siin on oktoobrist aprilli lõpuni igavese kevade maa, kus on koguaeg parim Eesti suve ilm. See on Maia indiaanlaste pärusmaa, kakao sünnimaa, mis on viimastel aastatel saanud maailma rändurite üheks lemmikpaigaks, sest alles hiljuti sai siia ilma igasuguste vaktsiinideta.

Pulbitseva vulkaani energia

Atitlani järv on tegelikult vulkaani kraater, mis viimase jääaja sulamisel täitus veega. Enne seda kõmatas ta korra nii, et tükid olid lausa Floridasse lennanud. Sügaval järve all magab draakon, vana vulkaan, mis küll veidi järvevett soojendab, aga on endiselt pikas unes. Loodetavasti veel paar millenniumit! Ilmselt ongi selle pulbitseva vulkaani energia see, mis seda paika külastavates inimestes tohutuid muutusi tekitab.

Kõik manifesteerub silmapilkselt. Tean meest, kes avas kahe nädalaga nullist restorani. Tean inimesi, kes tulid nädalasele puhkusele ja ostsid kahe nädala pärast siia endale suvila. Tean paare, kelle tee siin ootamatult selguse sai ja lahku viis, sest eluteed on erinevad. Tean inimest, kes on leidnud esimesel päeval oma elu armastuse. See siin on nagu üks suur Aladini lamp, mis soove muutuste ja värskuse järgi järjekindlalt täidab. Kõik muutub, kas paremaks, kui oled valmis arenema või jookseb korralikult kokku, kui muutusele vastu pressid.

Atitlani järve ääres on neli vulkaani ja selle ümber veel erinevaid külasid. Panajachel on linnake, kus saab käia šoppamas ja kus on veidi uhkemad hotellid. San Pedro on koht, kus käiakse turul, lõunatamas ja raha vahetamas. San Juanist saab osta käsitööd. Santa Cruz ja Jaibalito on paigad, kus saab rentida megasoodsalt uhkeid villasid – juhul, kui soovid kallima või sõpradega omaette olla. Aga kõige selle pulbitsev keskpunkt on ikkagi San Marcos, mille keskel terendab restoranidest, käsitööd müüvatest hipitest ja joogasaalidest pakatav „hippie highay“, kus pole võimalik liikuda ilma, et iga paari minuti pärast kellegagi kallistaksid või juttu ajaksid.

San Marcos on minu jaoks paik, kus töö ja lõbu on ideaalses tasakaalus. Hommikul sõidan SUP-lauaga keset järve, mediteerin ja kirjutan, pärast seda teen tervisliku hommikusöögi ja tulen koju oma imelise vaatega suvilasse. Teen arvutis terve päeva tööd, vahepeal tõstan hantleid ja teen joogat, loon pidevalt uusi laule. Ideed hakkavad lihtsalt jooksma.

Minu jaoks on sel aastal siin tekkinud uue, vaiksete akustiliste laulude CD ja minu luuletuste salvestamine ning raadiosaade „Tere Tommikust!“. Hakkasin ka kirjutama raamatut teadlikust seksuaalsusest ning „Eluterve Pohhuist 3“ raamatut. Hoia alt, mis imelised ideed sind veel tabavad, kui siia jõuad! Kõik voolab, sest keskkond on nii toetav.

Kui õhtuks on juhe tööst koos, saab kahtlemata valida mitme lauluringi vahel. Kuskil toimub kontakt-tantsu või zooki workshop või on hoopis Eagles Nestis või Gaia templis megapidu, kus mängivad maailma parimad ekstaatilise tantsu DJ-d ja võib kohata imeliste näomaalingutega inimesi, tantsijaid, žongleerijad ja muusikud. Jah, sellised peod on siin vähemalt kaks korda nädalas.

Eagles Nest on paik, kus saad tantsida sõna otseses mõttes kalju serval pilvede peal, sest see on nii kõrgel ja ilusa vaatega, et märkad pilvi allpool tantsulava. Kas kohtume sinuga Atitlani järve ääres järgmisel talvel? Või ehk juba sellel kevadel?