NAABRIST PAREM võitjapaar annab nõu, kuidas remonti tehes mitte tülli minna

„Me ei ole traditsiooniline ehitajapaar, kes teeb remonti muu elu kõrvalt. Proovime pigem elada ehituse ja renoveerimise kõrvalt,“ muigavad saate „Naabrist parem“ võitjad Kirke ja Ander Talu. Uurisime praktikutelt parimaid ehitus- ja sisustusnõuandeid!

Kirke ja Ander tegutsevad siht silme ees, et kolmekümneselt nautida praeguse töö vilju. Noorel abielupaaril on ette näidata kolm renoveeritud korterit ning lisaks ka „Naabrist parem“ saates püsti pandud suveköök. Kuidas nad seda kõike oma argitoimetuste kõrvalt on jõudnud?

Kirke tunnistab, et kõige olulisem on plaani olemasolu – tasub läbi mõelda, kuidas rabelemine ja remondi prioriteediks seadmine võib viie aasta pärast kasuks tulla. „Ohverdame praegu väga palju vaba aega, aga teeme seda kaugema eesmärgi nimel. Tegelikult ongi raske ja keeruline, aga lohutame end sellega, et kaheksa aasta pärast on need raskused unustatud ja saame mööda Eestit ja maailma ringi kruiisida ning päevad läbi raamatuid lugeda. Teha kõike seda, mis hetkel jääb korteritega tegelemise varju.“

Edukas tiimitöö toob tulemuse

Remont kui selline on iseenesest ju väga argine nähtus, millega ilmselt suurem osa paare varem või hiljem kokku puutub, ent üsna tavapärane on, et eduka koostöö asemel leitakse end hoopis tülitsemast. „Ausalt öeldes ei osanud me alustades sellele isegi mõelda, et äkki meil ei ole renoveerimistöid tehes ühist klappi,“ tunnistab Kirke ja lisab, et tänaseks on neil kaasaga välja kujunenud kindlad mustrid: „Võib öelda, et oleme õppinud üksteisele õigel ajal õigeid asju ütlema.“

Kirke selgitab, et kui mõlemad toimetavad aktiivselt enda ülesande kallal ja kumbki ei soovi, et tööpäev võtaks ootamatu pöörde, tuleb kaaslasele mõne märkuse tegemisega lihtsalt oodata. „Meil juhtub tihti, et emb-kumb käib välja uue idee, mis on enamasti odavam, lihtsam ja mitte nii seksikas. Sellisel juhul vajab uus idee aega harjumiseks, vahel ehk ainult pool tundi, aga see on oluline, sest ilmselt meenub kõigile remondiga kokku puutunud paaridele mõni hetk, kui oleks pidanud kaaslase idee või töö kommenteerimise asemel suukese veel viivuks kinni hoidma,“ jagab ta tarkuseteri.

Üldiselt on paaril välja kujunenud kindel tööde jaotus. Kui ehituslik pool on suuresti Anderi pärusmaa, siis planeering ja sisekujundus pigem Kirke rida. „Olen terve elu joonistanud, kirjutanud, luuletanud, meisterdanud ja näinud kõrvalt ema käsitööga tegelemas. Eks see loomingulisus sealt tuleb. Ander on seevastu aidanud isa kodustes ehitustöödes, õppides kasulikke võtteid ja arendades loogilist mõtlemist. Kui mina mõtlen välja ideed, siis Ander keskendub eelkõige tehnilisele poolele ja teostamisvõimalustele.“

Määravaks saavad aeg ja raha

Kirke ja Ander teavad magusvalusat tunnet, kuidas tahaks kõik renoveerimistööd kohe valmis saada, ent aega jääb alati väheks. „Kõige tähtsam on paika panna enda prioriteedid. Küsimus on selles, mille seame esmatähtsaks ja millest oleme valmis loobuma,“ räägib Kirke, kes naabrisaatega paralleelselt panustas (ja panustab siiani) energiat ka ülikooli päevaõppele. Ander seevastu käib ülepäeviti korvpallitrennis või võistlustel, teades hästi, kui väärtuslikud on vabad hetked.

Prioriteetide seadmise põhimõtet saab kenasti rakendada ka säästmisnippidest juttu tehes. Kirke viskab nalja, et parim motivaator säästmiseks ongi eelarve puudujääk. „Tegelikult on säästmine muidugi valikute küsimus. Enda kortereid sisustades ei saa me lubada salongist ostetud keraamilisi plaate või põrandakatteid, kuid ka ehituspoodidest võib leida rikkaliku valiku. Oleme õppinud, et odav ei ole alati kõige koledam ega kehvem ning ka odaval ja odaval on vahe. Kui odavam materjal panna kokku mõne muu sisustuselemendiga, ei pruugi lõpptulemus sugugi kehv olla.“

Teine hea säästunipp on anda loovusele vaba voli ja lasta lahti valehäbist. „Kõike ei pea alati ostma. Näiteks struktuurvärvi saab ise teha, kui segada valge värvi sisse liiva ja pahtlit,“ toob ta näite. „Samamoodi tasub aeg-ajalt käia aaretejahil jäätmejaamas, kust võib kohendamist vajavaid mööblitükke leida täitsa ilma rahata.“

Kirke vingeim sisustusleid ongi jäätmejaamast tasuta saadud kummut. Kasutatud mööbli puhul tasub endalt aga küsida, kas eseme ülesvuntsimine on seda aega väärt. „Samas kui on kaks valikut: pole aega ega ka raha uue asja ostmiseks, siis kas pigem näha vaeva ja saada tulemus või jätta tuba tühjaks?“ viitab Kirke taas prioriteetide seadmisele.

Kodu olgu omanike nägu

Julgus ja soov eristuda saadavad Kirket ka sisekujundust luues. „Tühi valge sein pole minu teema, aga eks ikka üritas Ander alguses suuri mustreid ja julgeid värvitoone pisut mahedamate valikute suunas mõjutada, aga enam mitte. Kui juba teha, siis eriliselt, tahan katsetada ja proovida,“ ütleb Kirke, kellele meeldib inspiratsiooni kogumiseks ka Pinteresti ideid koondada. Oma lemmikuteks sisustuspoodideks peab ta Gardestit, Alandekot ja Sõbralt Sõbrale kauplust.

Oma visiooni elluviimiseks jagab ta head nõuannet. „Tulevikku vaatavaid eesmärgistamise ja unistamise plaane ei ole võimalik teha remondi keskkonnas või koduseinte vahel, sest ikka ja jälle tulevad meelde lahendamist vajavad olmeprobleemid. Meie jaoks on tavaline, et peame selleks argielust välja astuma, paariks päevaks näiteks spaasse või puhkusele minema. Neid kordi on olnud palju, kui istume hotellitoas ja kirjutamegi plaane märkmikusse, vahel lausa mitu tundi järjest,“ innustab ta ka teisi suurelt unistama.

Kirje ja Anderi remondinipp

Alusta kapitaalremondi tegemist alati kanalisatsioonipüstakute ja veetorude vahetamisest, eelkõige kortermajade puhul. Ühistuga kooskõlastamine ja asjatamine võtavad küll aega, aga kui näiteks vannitoas saab ilus remont tehtud, torud seinte taha ehitatud ja vana kanalisatsioonipüstak hakkab lekkima, saab kiruda vaid iseennast.