Koolilapsele rinnapiima!

Televisioonis oli saade, kus ema andis ikka veel rinda oma 8 aastasele tütrele. Ema leidis, et tütrel peab olema ligipääs tema jaoks kõige turvalisemale asjale- rinnale. 5- ja 8- aastase lapse ema leidis, et laps peab ise ütlema millal ta enam rinda ei soovi, niikaua võib vanem lapsele vabalt tissi anda. Oma osa sai ka abikaasa, kes hea meelega oma naise tissist piima luristas. Loo juures oli veel üsna veider see, et lapse sündides ei saanud ema ise kohe mingil põhjusel lapsele rinda anda ja palus abi oma emalt, lapse vanaemalt, kes ise oma tütretütrele oma rinda andis. Vanaema oli üsna elevil ja sädistas sellest kogemusest suure rõõmuga.

Rinnaga toitmine ei seisne ainult lapse söötmises. See pakub lapsele tohutult turvalisust ja rahustab teda. Rinnaga toitmine loob ema ja lapse vahel tugeva sideme. Maailma Tervisekaitse Organisatsioon soovitab emadel last rinnaga 2 aastat toita. Peale kahte aastat soovitatakse individuaalselt vaadata kui kaua lapsele rinda anda.

Kahe lapse ema Reelika toidab oma 7 aastast tütart ikka veel rinnaga. Küsisin, miks ta seda teeb? „Kui Niina-Britt oli kahene, mõtlesin, et lõpetan piima andmise ära. See oli õudusunenägu! Ta ei leppinud olukorraga ja nuttis päevad ja ööd. Andsin siis talle rinda edasi ja kui ta oli kolmene, proovisin uuesti lõpetada. Tulemus oli sama. Ta lihtsalt oli mu rinda nii kiindunud.

Ma mõtlesin, et kui laps kooli läheb, peaks kindlasti rinnaga toitmise lõpetama, kes teab, äkki hakatakse veel koolis narrima või miskit. Kooliks valmistudes oli pinge nii suur, et laps oli pidevalt stressis ja ainus mis teda rahustas oli rind. Nüüd käib Niina-Britt meil esimeses klassis ja toidan teda ikka rinnaga, see on lausa ime, et mul piima jätkub! Laps on rinda saades nii õnnelik, et patt oleks lõpetada.

Leppisime kokku, et koolis teistele lastele ei räägi, et meil kodus rinnaga toidetakse. Õnnetuseks ei saa Niina-Britt aru, mis rinnaga toitmises halba on. Hiljuti juhtus koolis selline lugu, et Niina oli mingisugusesse salmikusse oma lemmiktoidu kohta kirjutanud „tissipiim”. Loomulikult lasti salmik klassis ringi käima ja lapsed naersid nii mis kole.

Õpetaja saatis mulle koju kirja, et minu laps ropendab! Ma ei osanud öelda ei musta ega valget. Ma ei saanud ju ometi õpetajale öelda, et minu laps ei ropenda, ta saabki kodus veel rinnapiima. Ütlesin siis õpetajale et seda enam ei juhtu, et laps lollusi kirjutaks.

Peale seda intsidenti olen hakanud rinnaga toitmist vähendama ja uueks aastaks püüan üldse lõpu teha. Laps on rinda saades õnnelik, aga koolikaaslased on teistsugustes peredes kasvanud ja võivad veel lapse elu põrguks teha.

Abikaasa pole midagi pahasti öelnud ja on andnud mõista, et tema kiidab rinnaga toitmise heaks. Ta teab, et tema jaoks on rinnad muu eesmärgiga kui lapsele ja teda ei häiri see, et minu rinnad on lapse ja mehe vahel jagamisel. Sõbrannad ja töökaaslased asjast ei tea, tänapäeva ühiskond on kerge teistsuguseid inimesi hukka mõistma.”

Emad, kes oma last kauem rinnaga toidavad, ütlevad, et sellel on omad eelised, näiteks on lapse tervis hulga parem kui tema eakaaslastel. Rinnapiimas on ikkagi palju olulisi vitamiine. Kauem rinda saanud lapsed on paremini kaitstud luude hõrenemise, munasarja- ja emakavähi eest.

Samuti on pajud kauem rinnapiima saanud lapsed tunduvalt parema käitumisega kui nende eakaaslased. Neid on kergem distsiplineerida.

Vastupidiselt müüdile, et kauem rinnapiima peal olnud lastel esineb sotsiaalseid hälbeid, on paljud uuringud näidanud, et need lapsed on palju paremad suhtlejad ja palju sotsiaalsemad inimesed.

Minu arvates on see iga ema enda teha kui kaua ta oma lapsele piima annab. Ja ega seda paljud ei teagi, kas nende naaber või sõbranna annab oma 5-aastasele lapsele tissi või mitte. Ega sellest enamasti ei räägita. Kui piima on ja laps on eluterve ja igati mõistuse juures, siis antagu talle kasvõi pool elu piima, peamine, et seda avalikult ei tehta.

Kadri Tulev
[email protected]