Kui külm tegi lapsele liiga..

Kui külm tegi lapsele liiga..

Selgel talvisel päeval on meie lapsed valmis tundide kaupa pidama lumesõda, kelgutama, suusatama, rüselema lumehanges, ehitama lumekindlust. Aga mänguhoos sageli ei märgatagi, kuidas külm näost näpistab ja märgadesse kinnastesse-saabastesse poeb. Tulemuseks on kümavõetud ninad, põsed, kõrvalestad, sõrmed, varbad… Siinkohal on vanematel väga tähtis õigeaegset esmaabi osutada.

Selgel talvisel päeval on meie lapsed valmis tundide kaupa pidama lumesõda, kelgutama, suusatama, rüselema lumehanges, ehitama lumekindlust. Aga mänguhoos sageli ei märgatagi, kuidas külm näost näpistab ja märgadesse kinnastesse-saabastesse poeb. Tulemuseks on kümavõetud ninad, põsed, kõrvalestad, sõrmed, varbad… Siinkohal on vanematel väga tähtis õigeaegset esmaabi osutada.

Miskipärast arvatakse, et lapsele on ohtlik välistemperatuur alates 10-15 miinuskraadist. Tegelikult aga võib lapsel külmakahjustus tekkida ka nullilähedasel temperatuuril – eriti siis, kui tegemist on märja lume ja tuulega. Seepärast tasub alati hoolega läbi vaadata lapse nägu, kõrvalestad, sõrmed ja labajalad, kui laps on väljast tulnud – need kehaosad on külma suhtes eriti tundlikud. Ärevaks peaksid tegema järgmised sümptomid:

* Kerge torkimise tunne nendes kehaosades, mis ei olnud tuule eest kaitstud või puutusid kokku niiskete riietega.

* Naha tuimaks muutumine, tundlikkuse kadumine.

* Näo või jäsemete tugev punetus ja nende punaste laikude keskele valgete plekkide ilmumine.

Kiire abi lapsele:

1. Kuivata hoolikalt külma saanud koht pabersalvrätikutega (ainult mitte mingil juhul nahka hõõruda, vaid kergelt tupsutades eemalda nahalt niiskus).

2. Aseta kahjustatud nahale soojendav side – katke laps sooja salli või villase riidega. Kätte võiks panna paksud ja soojad labakindad, jalga villased sokid, mida tuleb tunde kanda.

3. Täida soojenduskott või plastikpudel kuuma veega ja aseta see soojendava kuiva kompressi peale. Kui aga lapsel on kahjustatud peopesad või jalalabad, siis käskige see käte või jalalabade vahel hoida. 

Kui kõik on õigesti tehtud, siis mõne aja pärast tunneb laps kipitust külmasaanud kohas (s.t selles kohas taastub normaalne vereringe), valged plekid kaovad ja nahk saavutab tavapärase väljanägemise.

Et kaitsta last korduvate külmakahjustuste eest, ära pane talle selga kitsaid, liibuvaid riideid – kampsunid, kombinesoonid, sukkpüksid, püksid, sokid ja jalanõud peavad olema üsna avarad, et mitte takistada vereringet. Selleks et mitte külmetuda, õpeta lapsele selgeks mõningaid nippe:

* väljas külma käes olles käte rusikasse pigistamist ja sõrmede väljasirutamist.

* varvaste liigutamist

* kätega vastu keha patsutamist

* jalgade kõpsutamist

* erinevate grimasside tegemist, et näonahka soojendada.

Jäises lõksus

Kui laps on kukkunud jääauku, jahtub keha kiiresti, mille tulemusena aeglustub organismi talitlus. Laps hakkab kogu kehast kõvasti värisema. Peaaegu koheselt kaotab ta koordinatsiooni, tunneb tugevat valu veresoonte järsu kokkutõmbumise tõttu kukla ja kõhu piirkonnas, silme eest läheb pimedaks ning ta võib üsna kiiresti teadvuse kaotada.

Jääauku kukkunud laps tuleb võimalikult kiiresti üles soojendada:

1. Võta lapsel märjad riided seljast ja mähi laps oma kuivadesse riietesse (mantel, jope jne.)

2. Toimeta laps viivitamatult sooja ruumi (lähimasse majja või äärmisel juhul autosalongi) ja püüa teda oma kehaga soojendada. Kiiremaks soojendamiseks võib voodisse asetada soojenduskotid või kuuma veega täidetud käteräti sisse mähitud plastpudelid.

3. Kui viibite asulast eemal, süüdake lõke, asetage tulle mõned tellised või kivid, ise istuge lapsega tulele lähemale. Kui kivid on kuumenenud, mähkige need riide sisse ja kasutage soojenduskottidena. Kõigepealt tuleks soojendada päikesepõimiku piirkond ja rind, siis nimmepiirkond, kaenlaalused, kael, kukal ja lõpuks randmed ja reite siseküljed.

4. Niipea kui laps toibub, anna talle juua kuuma teed või kuuma suhkruvett.

 

 

Allikas: Tervise Varaait

 

Triin Tisler

 

 

Sarnased artiklid