Kuidas lapse sõnavara rikastada?

Teadlaste sõnul on lapsega teatud viisil rääkimine sama nagu paneks raha järeltulija pangaarvele.

Kuus aastat tagasi märkas lastehaigustele spetsialiseerunud kirurg Dana Suskind, et tema väikesed patsiendid hakkasid pärast sisekõrva implantaadi paigaldamist rääkima erineval ajal. Rikkast perest pärit lapsed hakkasid rääkima kiiremini ja vaesematest peredest pärit lapsed aeglasemalt. Asi jäi Suskindi vaevama ja ta otsustas seda hoolikamalt uurida.

Peagi leidis ta ajaloolise uurimustöö aastast 1990. Tulemused rääkisid töös tehtud järelduste kasuks. Uuringu sõnul oli vaesemasse perre kasvanud laps kolmandaks eluaastaks kuulnud 30 miljonit sõna vähem kui jõukamasse perre kasvanud eakaaslane.

Suskind otsustas probleemi lahendamiseks leida praktilise lahenduse ning täna usub 45-aastane kirurg, et teab vastust: lapsed ei sünni intelligentsena, vaid loeb viis, kuidas ja mida vanemad oma lapsega räägivad.

Madalama sissetulekuga perede lastelt ei küsita suurt midagi, vaid neile antakse käsklusi. Üks katserühmas osalenud emadest ütles Suskindile, et mõtles, et lapse haridus võib alata siis, kui laps lasteaeda läheb. Ta ei rääkinud oma tütrega eriti palju, vaid mõtles, et teeb oma lapse heaks piisavalt, kui pakub talle puhtaid riideid, sööki ja hubast kodu.

Paljud vanemad ei räägi oma lastega, sest see tundub nende jaoks tobedana. Milleks rääkida ja küsida, kui vastust nagunii ei saa?

Suskindi sõnul ei tohiks mingil juhul sedasi mõelda. Ta on püüdnud lapsevanematele ka selgitada, et nende koolitus mängib olulist rolli selles, kui rikas on lapse sõnavara. Lapsega võib rääkida näiteks poenimekirjast või pargis nähtud asjadest.

Enne magama minemist võib lugeda ka unejuttu.

”Selle asemel, et paluda lapsel kingad jalga panna, võib öelda, et nüüd me lähme õue ja mis sa arvad, mida me selleks vajame. Sellisel juhul annan oma lapsele võimaluse vastata ja öelda, mis meil vaja on,” sõnas 4-aastase tüdruku ema.

Allikas: Slate.com

Anneli Allikas-Parv