Mida peab teadma oma lapse hammastest

Ilusale naeratusele, ja mitte ainult naeratusele, pannakse alus juba lapsepõlves. Terveid ja sirgeid hambad on vaja ka toidu korralikuks seedimiseks ning õigeks diktsiooniks. Mida peaksid lapsevanemad oma laste hammastest teadma, millal ja kuidas toimima, et nende laste hambad oleks terved ja saaksid sirge hambakaare, seda küsisime Maxilla kliiniku arstidelt Ragne Abel-Hiiemäelt ja Riina Einblault, DDS, MSc in Orthodontics.

Kuidas hoida oma lapse hambaid kaariese eest?
Tihe näksimine ja lastele eriti meeltmööda ebatervislike näkside ja maiustuste söömine tekitab suus happerünnaku, mis lagundab hambaid. Kaariese ennetamiseks on vaja lühendada happelist hambavaaba söövitusaega võimalikult lühikeseks. Kui hambaharja käepärast ei ole, siis soovitage lapsele närida pärast iga näksimist ksülitooli sisaldavaid närimiskummi. Hammaste pesuks kasutage ainult lastele mõeldud hambapastasid, sest nende fluorisisaldus on väiksem kui täiskasvanute hambapastas. Lapse hambahari vahetage välja iga kolme kuu järel. Kõige olulisem on hoida oma lapsed pidevalt motiveeritud oma hammaste eest hoolt kandma. Tehke seda kiitusega, heade eeskujude loomisega, sellelaadsete lasteraamatute ostmisega või ka uue hambaharja ostuga.

Millal vahetuvad esimest korda hambad?
Lapse esimesed hambad on piimahambad. Piimahambad saavad alguse juba neljandal rasedusekuul, kuid nende lõikumine algab tavaliselt umbes kuue kuu vanuselt. Kahe ja poole aasta vanusel lapsel peaksid kõik 20 piimahammast juba suus olema.
Lapse kasvades hakkab hambakaar tasapisi laienema, et valmis olla palju laiemate jäävhammaste tulekuks. Seepärast tekivad ka esihammaste vahele vahed, mida kutsutakse treemideks. See tsükkel saab alguse kolmeaastaselt.
Esimene vahetumine
Piimahammaste vahetus algab enamasti kuueaastaselt, kui suhu hakkavad lõikuma esimesed jäävhambad. Vahetumine algab enne kuueaastaseks saamist tavaliselt alumise esimese lõikehamba loksumisega. Kuuenda ja üheksanda eluaasta vahel vahetuvad tasapisi alumised esimesed lõikehambad, tahapoole lisanduvad lapsevanemale märkamatult esimesed jäävpurihambad ehk “kuuendad“ hambad. Järgmiste hammastena tulevad uued ülemised esimesed lõikehambad, alumised teised lõikehambad ja ülemised teised lõikehambad. Üheksa-aastasel lapsel peaks suus olema juba 12 jäävhammast.
Teisene vahetumine
10–12-aastaselt algab külgmiste hammaste vahetumine nii üla- kui alalõuas. Tulevad esimesed eespurihambad ehk “neljandad“ hambad. Enne silmahammaste vahetumist võib ülemiste esihammaste vahe olla üsna suur. Inglismaal kutsutakse seda kui inetu pardipoja staadium (“ugly duckling stage“). Jäävsilmahammaste lõikumisel peaksid vahed iseeneslikult sulguma. Kui esihammaste vahe tundub ebaloomulikult suur või püsib ka pärast silmahammaste vahetumist, peaks kindlasti tegema röntgenpildi esihammastest ja uurima välja põhjuse, miks vahe ei sulgu. Näiteks võib olla kahe esimese hamba vahele tekkinud lisahammas, mis tuleb eemaldada, või et ülemised teised jäävhambad puuduvad hoopiski ega tule kunagi.
Järgmisena lõikuvad teised eespurihambad ehk “viiendad“. Umbes 12-aastaselt alustavad tulekut teised purihambad ehk “seitsmendad“. Viimased muutused hambakaares leiavad aset kolmandate purihammaste ehk tarkusehammaste tulekuga. Kui teised jäävhambad tulid suhu tasapisi ja peaaegu märkamatult, siis tarkusehambad annavad enda tulekust teada ebamugavuse või valuga olenemata sellest, kas need lõikuvad 17- või 72-aastaselt.

Kas piimahambad on vahel tarvis ka eemaldada?
Jäävhambad asetsevad lõualuu sees veidi väiksemas kaares kui piimahambad ja nihkuvad oma kohale vahetult enne lõikumist. Seetõttu võivad uued hambad tulla nähtavale suulae poolt, kui vana piimahammas teel ees on. Kui uus hammas liigub luu sees tasapisi igeme poole, “sööb“ ta piimahamba juure ära ja hammas hakkab loksuma. Arvatavasti seetõttu ongi rahva seas tekkinud arvamus, et piimahammastel ei olegi juuri. Kuid vahel võib uue hamba alge ehk arenev hammas olla tekkinud valele kohale ja kasvab nüüd hoopis piimahamba kõrvalt. Kui piimahammas ise loksuma ei hakka, tuleb see tuimastusega eemaldada nagu jäävhammaski. Kui lapsel on suus nii uued kui neile ettejäävad piimahambad, siis kindlasti soovitame teha panoraamröntgenpildi lõualuudest. Seal on kõik hambad nähtaval ja lapselegi on võimalik selgitada, miks tuleb piimahambad eemaldada. Pildita on raskem otsustada, kuna tänapäeval esineb lastel üsna palju hüpodontiat ehk puuduvad osad jäävhambad, seepärast tuleb enne teatud piimahammaste eemaldamist veenduda, et “järglane“ on igeme sees ikka olemas.

Millisel juhul soovitate külastada ortodonti?
Soovitan siinkohal koostööd teha oma lapse hambaarstiga, kes kahtluste tekkimisel suunab lapse ortodondi juurde. Ortodondi vastuvõtule saab ka ilma saatekirjata. Profülaktilist läbivaatust koos panoraamröntgenpildiga soovitatakse esimest korda seitsme-kaheksa-aastaselt, samuti siis, kui juba kaheksa-aastasel lapsel ei ole hammaste vahetumine veel alanud. Probleemide ilmnemisel võib vanem soovi korral ka varem vastuvõtule tulla.
Kui kõik on normi piires, võiks järgmine visiit olla 10-11-aastaselt, et jälgida silmahammaste ja külgmiste hammaste vahetumist ja vajadusel õigeaegselt piimahambaid teelt eemaldada. Õigeaegne ja kontrollitud piimahammaste eemaldamine aitab ka ilma järgneva ravita või vähese ortodontilise raviga saavutada kenad hambakaared.
Risthambumus soovitatakse välja ravida või leevendada juba piimahammaskonnas (5–8-aastaselt), kui ravi annab paremaid tulemusi. Meil on ravil praegu ka väga tubli 3-aastane tüdruk, kellel on toredad värvilised ja piltidega kaarelaiendusplaadid.
Breketravi toimub üldjuhul siis, kui enamik jäävhambaid on juba suus. 10–13-aastased lapsed on tublid hambapesijad ja eeskujulikud patsiendid, aga 14–15-aastastel koostöövalmidus väheneb juba tunduvalt.


Buduaar Shopping No14