Millistest lapsekasvatuse valupunktidest ei räägita?

Lapsekasvatamisega käib paratamatult kaasas ka negatiivseid tundeid ja emotsioone, millest avalikult rääkimine on siiamaani tabu.

Lapsevanemaks saamine on tihtipeale üks elu õnnelikematest sündmustest. Laps toob ellu armastust, mille sarnast sa varem kogenudki pole.

Vähehaaval võivad aga argielu probleemid üllatada. Vanemad võivad leida end olukorrast, kus häbi, stress ja keelatud tunded pead tõstavad. Lapsekasvatamisega võib kaasas käia üksindus, tunne, et oled ebaõnnestunud ning pead oma vajadused koguaeg tagaplaanile suruma.

Perenõustaja Minna Oulasmaa rääkis lastekasvatuse valupunktidest, millega tema on oma töös kokku puutunud.

Häbi ja läbikukkumine

Paljude vanemate jaoks võib lapse üllatav käitumine olla asjaks, kus nende endi traumad esile tõusevad. Näiteks kui lapsel tekib konflikt lasteaias/koolis. Lapsevanem võib sellisel juhul tihtipeale mõelda: miks ei oska minu laps käituda, mida ma valesti teinud olen?

Häbitunne on lapsevanemate seas tabu. Abitust ei tohi välja näidata.

”Olukorrad, kus laps on näiteks kedagi löönud, kiusanud või käitunud halvasti, tabab kasvatuse hella punkti,” sõnas Oulasmaa. ”Vanemad võivad tunda, et nad on läbikukkunud ning on pettunud, et laps ei käitu nii, nagu nad on õpetada üritanud. Eriti raske on siis, kui oma laps osutub kiusajaks. Vanemad kogevad ebaõnnestumist ning võivad isegi mõelda, et mida teised neist arvavad.”

Omad traumad

Kui sinu laps on see, keda kiusatakse, võivad esile kerkida iseenda lapsepõlvetraumad. Meelde võib tulla, kuidas sina ennast tundsid, kui ka sind kiusati. Emotsioonide käsitlemine võib olla stressirohke ja raske.

”Kui lapsed kasvavad suuremaks, võib vanematele meelde tulla asjad, mida nemad samas vanuses läbi elasid. Traumad võivad esile kerkida. Lapsevanem peaks aru saama, millest tema hirmud tulenevad. Last ei saa enda hirmude tõttu liialt piirata.”

Üksindus

Ka imikuiga võib hõlmata raskeid aegu. Kui laps on veel pisike võib oma aeg, hobid, vabadus ja sotsiaalne elu oluliselt väheneda.

Oulasmaa sõnul on üksindus peamiseks mureks, mida lastega kodus olevad emad kurdavad.

”On loomulik, et üks täiskasvanud inimene tunneb puudust teiste täiskasvanute seltsist. Üksindus võib väga raske olla. Inimesed igatsevad oma tunnete ja mõtete jagamist.”

”Ära jää lapsekasvatamisega üksi,” rõhutab perenõustaja.

Allikas: Iltalehti.fi

Anneli Allikas-Parv