Mis mõjutab lapse seksuaalsust?

Mis mõjutab lapse seksuaalsust?

Noorukiea üks tähtsamaid arenguülesandeid on seksuaalne küpsemine, mis hõlmab nii füüsilist ehk kehalist kui emotsionaalset ja vaimset arengut.  Juba eelteismelisena (alates 9 eluaastast) hakkab laps tajuma muutusi, tunnetama tugevalt oma soorolli ja identiteeti.

Noorukiea üks tähtsamaid arenguülesandeid on seksuaalne küpsemine, mis hõlmab nii füüsilist ehk kehalist kui emotsionaalset ja vaimset arengut.  Juba eelteismelisena (alates 9. eluaastast) hakkab laps tajuma muutusi, tunnetama tugevalt oma soorolli ja identiteeti.

 

Lapse seksuaalne areng ja tervis ning soorolli kujunemine sõltub nii geneetilistest iseärasustest, perest, koolist, ühiskonnast kui ka ajastust. Varem või hiljem puutub iga lapsevanem oma lapse seksuaalse arengu probleemida kokku.
 
Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa 2/3 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast infot seksi, selle olemuse ja kaasnevate ohtude kohta. Lapseni jõudev adekvaatne info õigetest allikatest on ülioluline.
 
Mõiste „seks” peab olema positiivne ning rõhutama noores inimeses positiivset jõudu. Esimesed seksuaalsed tunded, enda arenguiseärasused, suhted eakaaslaste, vanemate, kooliga –  kõik see mängib suur ja olulist rolli.
Antud (natuke moraliseeriva) kirjatüki eesmärgiks ei ole vanemaid õpetada rääkima lapsele seksist, vaid pöörata tähelepanu asjaoludele, mis kõik mõjutavad noore areneva inimese seksuaalsust ja seksuaalset tervist. Loomulikult ei ole väga palju vanemate endi teha, kuid tähtis on vähemalt teada ja teadvustada. 
 
Seksuaalkäitumist mõjutavad faktorid:
 
Perekondlikud faktorid – palju algab ikkagi perest
Teaduspõhiste uuringute alusel on selgitatud välja, et lapsi mõjutab juba see, kas kasvatakse kahe või ühe vanemaga peres. On leitud, et juhul, kui elavad koos ema ja isa, alustavad nende lapsed suguelu hiljem. Poisslapsed kasutavad enam kondoome, mis on seotud kindlustunde ja vastutustundega, mida tervikpere suudab oma käitumisega alateadlikult tõsta. Kahe vanemaga peres näevad lapsed, et peab ja saab suhetes kindel olla.
Kui isa lahkub perest, siis on see eriti traumaatiline just poisile – kõrgem on siis just poisi riskikäitumine.
Mida enam on tütarlapsi 1 vanemaga perest, seda enam on soovimatuid rasestumisi.
Olulist rolli mängivad ka sellised faktorid nagu  lapsevanema haridustase, ellusuhtumine, kombed, väärtushinnangud jm. Madalama haridustasemega vanemate lapsed on vähem informeeritud ja sagedasem on ka seksuaalne väärkäitumine.
Väga oluline on sõnavara, mida kodus kasutatakse, otsene käitumine, mida vanemad üksteise ja laste vastu üles näitavad, kuidas omavahel räägitakse, kombed ja eeskuju lapsele: kas peres kallistatakse, kuidas omavahel räägitakse, milline on suhtumine võõrastesse ja omadesse jne.
Oluline on ka riietus, eriti ema oma. 

Mis ja kes veel lapsi mõjutavad?
Pedagoogika
Paljud lapsed kuulevad seksiteemadest alles koolis, vastavas tunnis. Tähtis on see, milline õpetaja antud tundi läbi viib ja kui adekvaatne ta on teemat õpetama. Lähtuma peab lapse vanusest ja arengupsühholoogia printsiipidest. Kui õpetaja nt teise klassi lastele seksist rääkima hakkab ja sealhulgas ka detailselt kõik ette näitab ja räägib, osa õppetööst viib ka praktilisest läbi, siis tekib küll küsimus, kas asi on õige. Paraku on juhuseid, et selliseid nö „mittekvalifitseeritud” ja isege kuritegelikke õpetajaid meie koolis veel leidub. Üks õpetaja näiteks olevat lasknud lastel üksteist katsuda, et lapsed õpiksid vastassoo keha erinevusi tundma.

Meedia
Öeldagu mida tahes, aga meedia mõjutab ja meediast õpitakse, selle põhjal võib laps saada väga väärastunud ettekujutusi. Proovi panna ennast nt 10 aastase poisi asemele, kes vaatab telekast jäätisereklaami, kus umbes samavanune poiss läheb poodi ja ta silmad müüja suuri rindu silmitsedes lausa põlema lähevad.  Ning palutud leiva-piima asemel hoopiski rindadele kirjutatud kaubaartikli ostab. Eks ole mõtlemisainet küllaga!

Ühiskondlik suhtumine seksuaalsusesse
Seda peegeldab ka pere. Lapsed tajuvad väga hästi, et ka abielus olles võib partnereid vahetada. Armukadedus ja pidevate stseenide nägemine jätab lapsesse oma jälje. Nähakse, et on normaalne, kui vanemad lahutavad, et isad või emad võivad vabalt ka vahetuda. Ema või isa ei pea olema sugugi erinevast soost, sest normaalne on kasvada ka samasooliste peres. 

Isiklikud kogemused – seksuaalne väärkohtlemine, seksuaaltraumad
Esimene seksuaalne kogemus on päris sageli väga oluline ja võib mõjutada kogu edasist käitumist… Laias laastus jagunevad noored kaheks: ühed, kes pärast esimest suguühet intensiivselt suguelu jätkavad ja teised, kes peavad pika pausi. Enne esimest seksuaalset kogemust võiks aga laps olla teadlik kõigest sellega seonduvatest ohtudest ja riskidest.
Oluline, et laps saaks oma esimesed  seksuaalsed kogemused normaalsel teel ning arenguga seotud muutused oleksid valutud ja teadvustatud. Siinkohal on samuti suur roll kodul ja koolil, et nii lapsevanem kui ka õpetaja oskaks vastata lapse kõikidele küsimustele ja anda lahendus probleemidele.
Murdeeiga on väga keeruline ning  nii poistel kui tüdrukutel on mitmeidki probleeme, millega tuleb toime tulla ja millele vastust otsitakse. Tüdrukutel näiteks menstruatsiooniga seotud mured, poistel nö märjad unenäod, häälemurre jt intiimsed küsimused. Last ei tohiks nende muredega üksi jätta ja loota, et õpetuse ja lahenduse annab keegi teine või lahenduse leiab laps ise.
Tüdrukutel juba aasta enne menstruatsiooni hakkab hüpofüüs tootma hormoone. Neid suguhormoone toodab ta aga öösel, kella  1- 2 paiku. Kui laps sellel ajal ei maga, siis ei pruugigi menstruatsioon õigel ajal ilmuda. Ka poisil võivad  sekundaarsed sugutunnused peatuda, kui arengueas õiged elurütmid ei ole välja kujunenud. Seega on uni ja tervislik eluviis äärmiselt olulised ja vanemad peavad seda kontrollima. Kahjuks paljud lapsevanemad on vabakasvatust hakanud võtma liigagi vabalt ja lasevad oma lapsel elada sellist elu nagu nad ise tahavad.
Uuringutest on selgunud, et kui laps alustab seksuaalelu enne 14. eluaastat, suureneb ka tema riskikäitumine, ta on tihedamini vahekorras, esineb rohkem juhupartnereid, nooremalt sugueluga alustanud noored on paremini kursis kõikide äärmustega ja tihedamini praktiseerinud oraal – ja anaalseksi. 
 
Sõltuvusainete tarvitamine
See mõjutab nii poisse kui tüdrukuid. Pikalt ei tasu teemal peatudagi, kuna kõk need kahjulikud ained mõjutavad noore seksuaalset käitumist. Mida rohkem ja varem noored mõnuaineid tarvitavad, seda varem algab suguelu, suureneb juhuvahekordade arv, noorte kuritegevus, suguliste haiguste levik ning rohkem on ka  emotsionaalseid traumasid. Kuna oht on väga suur, varitsemas igal pool, peavad vanemad ja kool olema eriti tähelepanelikud lapse õigel ja õigeagsel nõustamisel ja suunamisel.
 
Teismeliseiga on ikkagi selleks, et laps täiustaks lapsepõlve kaudu oma maailmapilti, õpiks ennast ja teisi tundma. Kurb on vaadata lapstäiskasvanuid, kes peavad tegelema muredega, mida veel nende elus olla ei tohiks.
Buduaari arhiivist
Kadi Jüriado