Moodne, eriline ja võõrapärane lapsenimi: kas tark otsus või mõtlematu rumalus?

Veel 25 aastat tagasi oli suur tõenäosus, et kui pidid kellegi nime esitähe järgi ära arvama, siis polnud see kuigi keeruline, sest nimi  kuulus selle riigi 20 populaarsema nime hulka. Peeter, Andres, Toomas ja Mart või Anneli, Mari, Krista ja Merike – selliseid lihtsaid ja toredaid nimesid pandi Eestis sündinud poistele ja tüdrukutele. Vanemad ei vaevanud väga oma pead, et nimi oleks unikaalne, ja nimele ei antud ka erilist tähendust ning keegi polnud kuulnud nimenumeroloogiast. Tänapäeval aga räägib lapse nimi palju nii lapsevanemate väärtushinnangute ja huvide kohta kui on ka lapsele kas teadlikult valitud või mõtlematu otsuse tagajärjel loodud saatuse märgiks. Miks siis ometi panevad mõned vanemad lastele ennekuulmatuid ja keerulisi nimesid?

Nimi on muutunud vaata et kõige keerulisemaks otsuseks, mis tuleb vastu võtta ajal, mil perekonda sünnib beebi. Osad, kellel on vedanud oma esivanemate nimedega, eelistavad lapselegi panna vanavanema auväärt eesnime. Teised, kes ei taha poolsada aastat tagasi levinud nimede seast lapsele nime valida, otsustavad uurida meeldiva nime tausta internetist ja valida nime vanadest ajalooteatmikest, et välja selgitada just see õige, mis lapsele õnne ja helge tuleviku tooks. Lisaks saavad erilise nime ka lapsed, kelle emal ja isal on erinev kultuuritaust, ning seetõttu võib ühe riigi levinud nimi teises riigis väga tobedalt kõlada. Kui kuulsa näitlejapaari Tom Cruise’i ja Katie Holmesi armas väike tütar Suri peaks elama Eestis, tekitaks tema eesnime ütlemine nii mõnelegi külmavärinaid. Suur hulk lapsevanemaid aga üritab igal võimalusel eristada oma last teistest, pannes sellise nime, mida suure tõenäosusega rohkem sellel planeedil või vähemalt selles riigis ei ole. Huvitaval kombel unustavad nad seejuures ära, millised probleeme võib lapsele tuua tema keeruline nimi.

Miks peaks lapse nimi olema lihtne ja kõlav?

Need tüüpilised eesti nimed, mida kannavad meie vanemad ja ka suurem osa meist, ei ole midagi originaalset ning tõenäoliselt on igaüks meist õppinud klassis või käinud lasteaiarühmas, kus vähemalt kahel poisil või tüdrukul oli sama eesnimi. Keegi ei vaidle vastu, et Kalev, Priit, Sulev ja Tarmo või Karin, Piret, Margit ja Tiiu on lihtsad ja kõlavad nimed, kuid vähesed oleks nõus neid praegu oma lapsele panema. Samal ajal kui Christie tundub trendikas nimi, tuleb vastsündinut nimega Kristi tikutulega otsida. Kas vanemad eelistaks keerulisemat nime ka teadmisega, et lihtsam nimi annab lapsele kaasavaraks lihtsama elu.

Alustame näiteks feng shui’st, mis ütleb, et mida lihtsamad on asjad, seda kergemini leiab hea õnn need üles. See kehtib ka inimese nimede kohta – kui nimi on keeruline, võib ka tema eluteekond keeruline tulla. See muidugi ei tähenda, et keeruline elutee on õnnetu, aga kindlasti on selles rohkem muutlikkust, mida vaevalt oma lapsele tahame. Keeruliste nimedega lastel on ka raskem sõprust luua, sest teised lapsed ei suuda tema nime meelde jätta ja isegi sünnipäevakutsele kirjutada. Kujutad sa ette, et su lapsel on nimi, mida peaaegu keegi ei suuda kunagi õigesti kirjutada ja ta peab seda tähthaaval dikteerima? Kui õnnelik võiks selline inimene oma nimega olla? Kui nimel peab olema eesmärk, siis võiks see ju olla inimese elu paremaks ja ilusamaks muutmine, mitte vastupidi. Armsale eesti beebitüdrukule võib loomulikult sobida nimeks Hiiremai ja Kastan on kindlasti tore beebipoisinimi, aga kas nende nimedega on vahva olla ka lasteaialaps, teismeline, noor tööotsija, lapsevanem, vanavanem ja rauk? Ja kuidas hakkavad oma koolivenda suhtuma lapsed, kelle klassivennaks saab hiljuti sünnitunnistuse saanud väike Hunt? Olgu nimi välismaiselt keeruline või kodumaiselt lihtne ja arusaadav, aga enne nimevalikut peaks iga vanem läbi tegema väikese rännaku läbi uue ilmakodaniku elu, mõeldes, mida lapsele pandud nimi energeetiliselt kaasa toob.

Unikaalsus on siiski ka midagi väärt

Põhjuseid, miks vanemad valivad lastele erilise nime, on palju, alustades kas või sellest, et meie maailm on muutunud ühesuguseks ja me kasutame eluks ühesuguseid asju. Kõikjal on samad kaubamärgid ja kauplused, autod ja arvutid. Vanemad tahavad, et nende lapsed ei kuuluks halli massi ja eristuksid teistest juba esimesest hetkest. Ühiskond on muutunud palju vabamaks ning kui veel 20 aastat tagasi kutsus õpetaja koolis õpilasi vastama perekonnanime järgi ja ülemust kõnetades lisasid kõik perekonnanimele härra või proua tiitli, siis nüüd suhtlevad inimesed valdavalt sinatades ja eesnime kasutades. Iga Katrin võib kinnitada, et kui ta helistab mõnele tuttavale, kellega pole ammu suhelnud, ja tutvustab end eesnimega, kõlab teiselt poolt toru küsimus: „Milline Katrin?“ Meile see ei meeldi, kui meid ei eristata, ja loomulikult tahame, et meie lapsi tunneks kõik nime järgi ära.

Miks aga panna lapsele näiteks kolmest eesnimest koosnev nimi? Ka sellel võib olla oma väärtus. Et seda välja selgitada, küsisin ühe ema arvamust ja põhjendust, miks tema tütrel on kolm eesnime. „Üks on emapoolse suguvõsa vanaema nimi, teine on isapoolse suguvõsa vanaema nimi ja kolmas on ristimisel saadud nimi, mille panime ka ametlikuks nimeks. See otsus sündis ametniku laua taga, sest ta ütles, et Eestis võib panna kuni kolm eesnime.“ Minu küsimusele, miks üldse peaks lapsele panema kolm eesnime, vastas ema: „Minu meelest on mitu nime hädavajalik. Üks nimi on nagu saatus, mida ei saa muuta, aga kui sul on kaks või kolm nime, siis sa saad ise elu käigus ja suuremaks saades valida, milline nendest on sulle kõige hingelähedasem ja hakkadki seda rohkem kasutama.“ Nime energia seisukohast on sellel mõttel vägagi palju sisu, kas pole?

Erilist nime jahtivad vanemad ohustavad lapse õnne?

Kuigi vanemad tahavad, et nende laps paistaks oma rühmas või klassis nime poolest teiste hulgast välja, kinnitavad uuringud, et erilised nimed mõjuvad lastele traumeerivalt. Eriti kui tegu on tagasihoidlikuma ja vaiksema lapsega. Christlyn-Ghertrud-Theli on Eestis küll igati armas tüdrukunimi, kuid huvitav, mitu klassikaaslast selle viimati sünnipäevakaardile õigesti kirjutasid? Kui nimi on keeruline, siis hakatakse seda ka vältima ja kui kogu selle kauni nime tulemusel kutsuvad nii vanemad kui sõbrad seda preilit Krisiks, siis tekib küsimus, kellele ja miks oli üldse vaja sellist nime, mis osutub kasutuskõlbmatuks?  

Kõige kurvem on aga see, kui vanemad ei teagi, mida nende lapse hüpermoodne nimi võib ajaloos või mõnes muus kultuuris tähendada. Neile on kõige olulisem vaid see, et nimi oleks silmatorkavalt teistsugune. Uus-Meremaal keelati 2011. aasta lõpus seadusega 102 nime panemine lastele – nende hulgas ka Adolph Hitler ja Lucifer, millest esimesele oli samal aastal juba kolm ja teisele kaks taotlust esitatud. Kuigi keerulised või imeliku tähendusega nimed räägivad eelkõige lapse vanemate sisemaailmas toimuvast, nende elu keerukusest, probleemidest ja mõnikord ka huumorisoonest, siis elama peab selle nimega siiski uus ilmakodanik. Eestis kehtib uus karmim nimeseadus 2010. aastast. Kui see oleks varem vastu võetud, siis kannaksid hoopis teist nime sellised toredad eesti lapsed nagu Shrek, Rögabert, Dildomar, Heroiinika, Kustuta, Angry ja Pilsner. 

Olulisi fakte kehtivast nimeseadusest

* Eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest.

* Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.

* Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv.

* Eesnimeks ei tohi anda isiku soole mittevastavat nime.

* Nimeks ei tohi panna üldtuntud isiku või autori nime.

Samas aga kehtivad erandid, kui lapsel või lapsevanemal on oma rahvuse, peresuhete, kodakondsuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Marge Rahu
Täispikk lugu on ilmunud ajakirjas Buduaar Shopping, suvi 2012