Uus ideoloogia- ei mähkmetele!

18 kommentaari

Niiöelda mähkmevabade beebide liikumine on viimasel ajal välismaal üsnagi moodi läinud. Mis see selline siis on? Nimelt arvavad osad lapsevanemad, et beebid on siia ilma sündinud oskusega enda ihuhädadest märku anda. Vanemad õpivad selgeks beebide märguanded ja kehakeele ning mähkmeid poelgi vaja!

Niiöelda mähkmevabade beebide liikumine on viimasel ajal välismaal üsnagi moodi läinud. Mis see selline siis on? Nimelt arvavad osad lapsevanemad, et beebid on siia ilma sündinud oskusega enda ihuhädadest märku anda. Vanemad õpivad selgeks beebide märguanded ja kehakeele ning mähkmeid poelgi vaja!

Komme pärineb arvatavasti Aasiamaadest. Seal pole peaaegu ühelgi beebil mähkmeid ning lapsed oskavad ema käsu peale pissida-kakada. Ema teeb neile teatavat susisevat häält ning hoiab last näiteks kanalisatsiooni renni kohal, kus tilluke kodanik oma hädad ära teeb. Sama komme on tavaline ka osades piirkondades Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Aga kes oleks uskunud, et selline asi arenenud maades populaarsust võiks koguda?

Mähkmevaba lapse harjutamine on aeganõudev töö. Paljudele on see vastuvõetamatu, sest mähkmevabade laste vanemad pissitavad ja kakatavad tihti oma lapsi avalikes kohtades kraanikaussi (wc pott on ju liiga suur ning igal pool polegi wc-sid). Õues olles õpetavad vanemad last puude juurde pissima-kakama. Imikut õpetatakse enamasti „käsu” peale pissima. Kui emme teeb „pss-pss-pss” siis tuleb imikul pissihäda ja minnakse vannituppa. Küsitav on aga see, et kui imik saab juba suuremaks, siis kas ta saab ilma ema abistava „psss-pss-pss“ita” üldse hakkama? Kolme aastasel lapsel ei käi enam ema wc-s kaasas ega tee abistavat sisinat.

Peamiseks plussiks toovad mähkmevaba elu pooldavad vanemad seda, et raha kulub oluliselt vähem kui mähkmetega. Teiseks plussiks loetakse ema ja lapse vahelist sidet, mis niimoodi signaale lugedes tekib. Positiivseks loetakse ka keskkonnasäästlikust. Samuti ei ole mingeid probleeme mähkmest tekkiva lööbega. Kui last sünnist saati potil käima õpetada, ei pea sellega hiljem hirmsat vaeva nägema. Nagu näha on mähkmevaba elu juures nii mõnigi pluss!

Mähkmevaba kasvatuse juures on mitmeid variante, mõni lapsevanem kasutab siiski igaks juhuks ka mähkmeid, mõni lapsevanem teeb seda harva, mõni üldse mitte.

Osad lapsevanemad on sellisele käitumisviisile täiesti vastu. Kellel oleks nii palju aega, et iga kahe tunni tagant imikut toita ning siis veel tema kehakeele järgi pidevalt uurida, kas tal on nüüd pissi- või kakahäda? Pealegi ei õnnestu kehakeele lugemine alati 100% ning palju tuleb ette seda, et imik kakab su lihtsalt täis.

Samuti ei leia lapsevanemad, et selline kasvatus oleks eriti praktiline. Mida siis teha kui oled lapsega toidupoes ja sa näed, et tal hakkab kakahäda tulema? Lähed mõnda vaiksemasse nurka ja lased lapsel nurka kakada? Mähkmevaba kasvatus sobib paremini neile vanematele, kes on kogu aeg lapsega kodus ning eriti liikuma ei pea. Igal pool pole lihtsalt võimalust tualettruumi minna.

Mähkmevabal kasvatusel on oma plussid ja miinused. See on juba lapsevanema otsustada, kumma viisi ta valib- mähkmetega või ilma.

 

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee