Linnanaine maal: rikkalik sügis

Kuigi septembri saabumisega seostatakse enamasti ka lisaks kooli algusele suve lõppu ja sügise algust, on ilmad veel täiesti soojad ning suvised. Viimaste suvenädalate jooksul olen saanud aga palju meeldivaid elamusi ja külastanud mitmeid üritusi ning veetnud meeldivalt aega.

Tähtsal kohal  oli minu pisitütre 3-aastaseks saamine, Robbie Williamsi kontsert, Hauka laat, Misso Ralli ja Motokross, Tammetalgud, Misso turg  jpm. Tasapisi olen aga hakanud ka sättima ennast sügise lainele, on ju mets ja aed praegu täis seeni, marju ning palju erinevaid köögi- ja puuvilju. Erinevatest metsa- ja aiasaadustest tehtud moosid ning hoidised aga rändavad otse keldrisse talve ootama. Lisaks hoidistele leidsid oma koha keldris ka värskelt maast võetud kartulid. Hoolimata riukalikest kartulimardikatest võib kartulisaagiga rahule jääda, ühest kotist sai viis kotti. Meie perele talveks täiesti piisav kogus!

Suureks õnnestumiseks saab kindlasti ka pidada seda, et just enne sügist  sai viimaks valmis meie vannituba, nii jätsimegi loodetavasti igaveseks hüvasti kuivkäimla „hüvedega“. Jõudsalt on kasvanud ka pere kassipoeg Rudolph, kes juba paar nädalat tegeleb aktiivselt hiirte maha nottimisega. Ühesõnaga täidab truult oma kassi kohust. Ka Ilene võib rõõmu tunda, sest tänu projektile „Tule Maale“ on lasteaiarühm kasvanud 5 lapselt 17 lapsele, seega on temalgi palju uusi sõpru ja hommikuti ei jõua ta ära oodata, millal saaks lasteaeda tormata. Kokkuvõtlikult läheb kõik endiselt vanaviisi, ehk siis väga hästi.

Sellel nädalal oli meil võimalus ka oma kogemusi ja muljeid jagada varsti paljude Eesti televaatajatega. Nimelt külastas meid Kanal 2 saade „Reporter“. Terve päeva olin ma päris pabinas, vaaritasin süüa, eeldades, et kohale tuleb vähemalt  kolm inimest ja muretsedes, kuidas kõik ikka võimalikult hästi sujuks, tagantjärele mõeldes täiesti mõttetu pabistamine. Reaalselt tuli kohale ainult üks noormees. Kogu vestlus, intervjuu leidis aset meie koduaias ja kulges ladusalt. Kõigepealt sõime kõhud täis, vestlesime ja siis intervjuud. Ei saaks kindlasti öelda, et ma ise nüüd „Reporterit“ tõttan vaatama, et ennast näha, pigem on mul hea meel selle üle, et meil avanes võimalus natuke lähemalt tutvustada meile väga armsaks saanud kodukanti ja ehk ka pakkuda huvilistele midagi, mille üle mõelda. Ehk siis kõigile neile, kes veel maale pole julgenud tulla, kuid selline soov hinges pikemalt pakitsemas. Loodan, et kõik inimesed viivad oma unistused täide, hoolimata hirmudest ja kardetavatest  tagasilöökidest.

Kuldset sügist kõigile!

Inger