Sa oled see, mida loed

13 kommentaari

Lugemine on inimelu igapäevane osa – me loeme märke, tekste, miimikat,
kehakeelt, kõike, mis aitab informatsiooni edastada. Ilma
kirjutamisoskuseta on võimalik hakkama saada, ilma lugemisoskusteta on
see ülimalt keeruline. /Toimetas: Veronika Raudsepp Linnupuu/

Lugemine on inimelu igapäevane osa – me loeme märke, tekste, miimikat, kehakeelt, kõike, mis aitab informatsiooni edastada. Ilma kirjutamisoskuseta on võimalik hakkama saada, ilma lugemisoskusteta on see ülimalt keeruline.

Raamatud on parim ja käepäraseim viis ennast arendada ja harida. Kuna keegi ei saa tõestada, mis on õige haridus, ei saa ka keegi väita, et iseõppimine oleks vale. Mida rohkem inimene loeb, seda avaramaks muutub tema silmaring ning on leitud, et erudeeritumatel inimestel on kõrgema IQ kõrval ka kõrgem EQ ehk emotsionaalne intelligentsus.


Miks me loeme?
Kokkuvõtvalt võib eristada nelja põhjust:

  • tahame midagi unustada, reaalsusest eemalduda;
  • vaba aega sisustada;
  • säilitada intellektuaalset aktiivsust;
  • rahuldada oma infovajadust.

Lugemist ja sõnalist teksti saab kasutada teraapiana. Biblioteraapia ongi teadus, mis on keskendunud inimeste{image id=240767 align=”right”} reageeringutele sõnale, sõnalistele tekstidele ning on tugevalt seotud tunnetusega. Biblioteraapilised protsessid jagunevad sellisteks, mis mõjuvad isiksusele tervikuna – mõjuvad rahustavalt, rahuldust pakkuvalt, eneseusku suurendavalt või arendavalt ning kitsamalt mõtlemisele, tunnetusele ja tegevuse suunamisele keskenduva mõjuga tekstid. Haiglates, vanglates ja hoolekandeasutuses püütakse raamatuvalikul leida selliseid teoseid, mis aitavad taastada psüühilist tasakaalu ning on ennetava eesmärgiga. Lugemise suunamisega saab suunata inimeste tujusid, meeleolusid, suhtumist, otsuseid, soove. Loetut analüüsides võib leida vastuseid, mis aitavad alustada paranemist enese seest. Iga tekst mõjub erinevale indiviidile erinevalt. Iga sõna omab erinevale inimesele isiklikku seost ja tähendust. Neid motiive teadlikult käsitledes võib ravida paljusid psühholoogilisi ebakõlasid ning mõjutada isiksuse arengut.

Vanad hindud uskusid, et haigusest aitab kiiremini paraneda luuletuste lugemine.
Luules on ju koos elu müsteerium, sisu ja rütm. Luuletus loob rõõmu ja mõnutunde, vähendab inimestevahelist võõrandumist ning aitab äratada alateadvust. Luuletus, mis pakub esteetilist naudingut aitab vähendada egoistlikke emotsioone ning kompenseerib seda, mida ei saa loogika abil paika panna.

{image id=240759 align=”left”}Luule kirjutamiseks peavad olema arenenud mõlemad ajupoolkerad. Luuletamine on seotud alateadvuses valitseva kaosega ning just see sunnibki looma. Loomeprotsessis identifitseerib inimene end alateadvuse häälega ning aitab alateadvusel teadvusega kokkuleppele jõuda. Sümbol, kui sümptom, metafoor, kui vihje tegelikule probleemile. Üks sõna võib avada terve kognitiivse ahela, mis aitab kogeda ammuunustatud elamusi ning leida lahendusi.

Arvatakse, et inimesed, kes kuulevad lapsepõlves palju muinasjutte, tulevad hilisemas elus paremini toime. Jung`i meelest annavad muinasjutud edasi kollektiivse alateadvuse arhetüüpe. Muinasloo kangelased jõuavad eesmärgini, saavad lunastuse või võidu kurja üle. Inimeste soovid täituvad. Sellised primitiivsed mudelid aitavad ka täiskasvanuna kergemini hakkama saada ning elus ette tulevaid probleeme lahendatavana näha.

Hea ülevaate inimese psüühilisest seisundist annab ka tema suhtumine huumorisse ja naljadesse. Paindumatul või stressis inimesel on raske naljast aru saada. Inimesed, kes ise suudavad hästi nalja teha on tavaliselt ise palju üle elanud, tundelised, tunnetavad sotsiaalseid hoovusi teistest paremini ning on enesekindlamad. Koomik olemine eeldab head jälgimisoskust, arenenud analüüsivõimet ning võimet kohaneda, kohandada. Nali on supertõde – mänguline valu ja agressiivsus, mis on sotsiaalselt vastuvõetavasse vormi mugandatud. Enamus nalju tehaksegi probleemsetel teemadel – seks, abielu, surm, sõda, poliitika jne. Inimesed, kes suudavad enese üle nalja visata on terved ja jõulised, samas kipuvad ülepaisutatud nalju tegema patoloogiaga isikud (püüavad oma isiklike probleeme maskeerida, teist solvata nalja abil jms.). Naistel on huumorilävi meeste omast kaks korda madalam – seetõttu tunduvadki osad meeste meelisnaljad naistele liiga räiged või labased.

Inimese raamatuvalikust võib välja lugeda vägagi palju. Enim loevad raamatukogude statistika järgi õppurid ja pensionärid, politseinikud eelistavad kriminaalromaane, elitaarsem lugeja eelistab klassikat, filosoofilisi, psühholoogilisi, ajaloolisi ja populaarteaduslike raamatuid, massilugeja laenutab põhiliselt esoteerilisi, raviga seotud ning kergemat ilukirjandust. Kindlaks on tehtud ka, et loetul on suur mõju tulevasel kutsevalikul ning koduse raamatukogu suurus on otseselt seotud õppeedukusega. Raamatuvaliku põhjal võib inimesi jagada veel mitmeti. Alljärgnevalt on välja toodud kolm.{image id=240756 align=”right”}

Goethe jagas sõnalist teksti lugevad inimesed kolme rühma
:

  • inimene, kes mõnuleb ja arutleb;
  • inimene, kes mõnuleb ja ei arutle;
  • inimene, kes arutleb aga ei mõnule.

Inimtüüpide järgi saab eristada lugemiseelistusi:

  • ekstroverdid – eelistavad lugeda sündmusterikkaid, eredate emotsioonide ja värvikate tegelastega tekste;
  • introverdid – naudivad eluprobleemidele nüansirikkalt keskenduvat kirjandust;
  • ambivalentne tüüp – valib enamasti realistliku jutustava sisuga teose.


Lugejatüüpide järgi saab samuti eristada lugemiseelistusi:

  • intellektuaalne tüüp – filosoofilised teosed, psühholoogilised jutustused;
  • informatsiooniline lugeja – biograafiad, ajaloolised tekstid;
  • romantiline tüüp – ilukirjandus, fantaasia, muinasjutud;
  • esteet – naudib sõna rütmi.

Lugemine on nagu toit. Sa oled see, mida sa loed ning sa saad end ja oma lähedasi mõjutada lugemisvalikuid enam läbi kaaludes. Loetu jääb sinusse, kasvatab uusi suhtumisi ning aitab mõista olemasolevat.

Artikli kirjutamisel on kasutatud meditsiinipsühholoog Maria Teiverlauri poolt Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse osakonnas 2002. aastal biblio-, luule- ja huumoriteraapia loengutes kuuldut.

Veronika Raudsepp Linnupuu

veronika@buduaar.ee