Allergia ja kosmeetika

8 kommentaari

Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10 000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Just seetõttu on kehtestatud rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu.

Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10 000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Just seetõttu on kehtestatud rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu.

Kosmeetikatooted jaotatakse tinglikult kolme rühma:

HÜGIEENILISED – naha ja limaskestade igapäevaseks hoolduseks
DEKORATIIVSED – kaunistamiseks ja defektide varjamiseks
RAVIVAD JA TAASTAVAD – naha ja limaskestade funktsiooni häiretest, sealhulgas haiguste tagajärjel tekkinud muutuste parandamiseks.

Allergia tekkimine ühe või teise kosmeetikatoodetes kasutatava aine suhtes ei olene mitte ainult selle aine omadustest, vaid ka esinemissagedusest. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta.

Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava kosmeetikatootega jäävad sageli pseudonegatiivseks, sest häired põhjustavat allergeeni võib tootes olla liiga väheses kontsentratsioonis.

Tähtsamad kosmeetilised allergeenid on:

Aroomained – taimsed eeterlikud õlid ja nende derivaadid. Sellest rühmast on tuntuim peruu palsam. Praegu on kosmeetikatööstuses kasutusel ligi 5000 sünteetilist analoogi, mis on vähem allergiseerivad.
Konservandid – peaaegu alati on nendeks orgaanilised ühendid, millest aktiivsemad on formaldehüüdi ühendid. Neid püütakse järjest rohkem asendada vähem agressiivsete konservantidega, milleks on sageli happed.
Värvained – selles rühmas on eriline koht allergia põhjustajana parafenüüleendiamiinil ja selle derivaatidel. Need ained on allergiliste reaktsioonide põhjustajaks juuste, kulmude ja ripsmete värvimisel.

Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. Soovitusi allergiahaigetele ja eriti allergiliste nahahaiguste põdejatele:

*Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid.
*Soovitada võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele mõeldud pesemisvahendeid.
*Ärge vahetage kergekäeliselt oma nahale sobivaid tooteid. Vajadusel ostke analoogse koostisega kosmeetikat.
*Lugege alati pakendilt infot toote koostisosade kohta ja mõelge ristallergia võimalusele "oma" allergeenidega.
*Ärge kasutage tundmatu päritoluga kosmeetikat.
*Eelistage õrnades toonides dekoratiivkosmeetikat; vältige intensiivse värviga kreeme.
*Vältige juuste värvimisel tugevaid värve. Parem on kasutada kergesti mahapestavaid orgaanilisi värve ja värvida juukseid järk-järgult.
*Ärge meikige enne päevitamist.
*Vältige küünelaki sattumist nahale ja kuivatage lakki 10-15 minutit enne, kui puutute kätega nägu, kaela ja eriti silmi. Kuivanud lakk on vähem allergeenne.
*Ärge pihustage parfüümi ja tualettvett nahale, vaid juustele või riietele.
*Testige uusi tooteid enne kasutamist: määrige uut vahendit kaks korda päevas õlavarre sisepinnale 2 x 2 cm suurusele alale. Jälgige nahareaktsiooni 24 tunni pärast.

/Getlin Oltre/