Anonüümsed internetikommentaarid

Miks eelistame olla internetis anonüümsed isikud?

Ükskõik millist interneti lehekülge ka ei vaataks, ikka ja jälle jääb silma anonüümne maha tegemine ning kurjustamine. Ilmselt paljud meist soovivad, et selline lahmimine ära kaoks ning inimesed oma nime alt kommenteeriks. Mis aga paneb inimesi anonüümselt internetis teisi solvama?

Kindlasti esimeseks ja kõige tähtsamaks põhjuseks ongi see, et saab olla anonüümne. Üks tavaline nimi teiste tavaliste nimede seas. Keegi Sind ei tunne ja nägupidi ei tea ning sedasi on hea kirjutada ja vahel ka kurjemaid sõnu kasutada. Anonüümselt kirjutamise eelis on see, et saab kirjutada täpselt seda, mida sülg suhu toob, aga kui selline asi ära jääks, siis peaks enne sada korda mõtlema, mida oleks viisakas kirjutada. Ilmselt sellepärast paljud meist seda kurjalt ära kasutavadki. Hea on ju kommenteerida ükskõik keda ja ükskõik milliste sõnadega, kui keegi meid ei tea. Mitmeid ja mitmeid kordi oleme pidanud lugema kuidas kellegi kohta kirjutatakse, kui kole, paks või rumal ta on, aga miks ei julge see täiuslikkuse etalon sinna kommentaari alla oma nime panna? Siis saaks ju kõik vaadata kui mittekole ja tark see kommenteerija ise on. Sama lugu on siis, kui keegi internetis nõu küsib ning teda selle eest kohe maha tegema hakatakse. Kasutatakse väga rumalaid ja roppe sõnu, mida vahel on lausa piinlik lugeda. Piinlik selle pärast, et tahaks ju ometi oma rahvuskaaslastest vaid head arvata, aga kui lugeda selliseid rumalaid kommentaare, siis hakkab vahel tahes tahtmata endalgi piinlik.

Kindlasti üheks põhjuseks on ka see, et alati on meist keegi rikkam, ilusam ning parem ja kui internetis loed kellegi kohta mingit lugu või arvamust, et tollel isikul parajasti just väga hästi läheb, siis on hea sedasi anonüümselt oma viha ja kadedust välja elada. Samas ei saa keegi meile meie õeluse eest ka näpuga näidata või pimedal tänavanurgal rusikaga virutada. Palju julgem on kedagi maha teha anonüümselt, teades, et rumalatel sõnadel tagajärjed puuduvad. Julge hundi rind on ju ikka rasvane. Anonüümselt julgeb inimene rääkida, seda mida mõtleb ja tihti kui peab rääkima oma nime all, siis jääb lihtsalt julgusest puudu ja seega ka arvamus välja ütlemata. Keegi ei taha roppude sõnade ja lauslolluse alla oma nime panna. Pärast teised loevad ning kui kommenteerijat tunnevad hakkavad veel näpuga näitama. Kui aga sõimad või kommenteerid anonüümselt ja paned sinna alla näiteks L tähe, ei saa keegi teada, kes see autor oli. Või kas ikka ei saa?

Tegelikult pole anonüümne lahmimine sugugi nii anonüüme, kui me seda arvame olevat. On olemas spetsiaalsed programmid, mis saavad arvuti IP-aadressi järgi välja selgitada kommenteerija asukoha. IP-aadressi leidmine aga tänapäeval enam keeruline ei ole. Näiteks osa foorumeidki näitab kommenteerija IP-aadressi ning sealt edasi ei ole isiku leidmine enam väga vaevarikas töö. Samas on võimalik alati pöörduda interneti operaatori või politsei poole. Sellisel teel saab pahategija lihtsamini ja seaduslikult kätte.

23- aastane Maarika tunnistab, et tema on üks interneti anonüümsetest sõimajatest ja terava keele kasutajatest. "Vahel, kui on seljataga pikk ja väsitav tööpäev, siis on lausa mõnus ennast internetis välja elada. Saab kõik koledad emotsioonid endast välja ning tunned kuidas hakkab parem. Päris elus ma selline ei ole, aga internet muudab mu õelaks nõiaks," naerab Maarika. Maarika külastab igal õhtul ajalehtede internetilehekülgi, et vajadusel kellelegi mõni krõbedam sõna öelda või siis inimest ennast maha teha. "Tegelikult ei ole ma kole, paks või kade, et sellepärast anonüümselt lahmimas käin. Vahel satun lauslollide kommentaaride peale, mille omanikud ma siis taevast maa peale tagasi üritan tuua. Mõnikord on küsitud nii ajuvabasid küsimusi, et ma lihtsalt ei suuda ennast tagasi hoida ja pean neile mürgiselt vastama. Tuleb ette ka olukordi kus mõni tuntud inimene on endast liiga heal arvamusel ja ma pean välja ütlema selle, mis arvamusel ma temast ja ta egost olen. Ma ei tunne, et ma kellelegi liiga teeksin. Kui inimene on tuntud või on ta oma kommentaari või küsimuse internetti üles riputanud, siis peab ta ka arvestama negatiivse vastukaja või vastusega. Anonüümselt saab ennast internetis välja elada ja sedasi on päriselus vähem pingeid. Kui anonüümsus ära kaoks, siis ma enam sedasi kommenteerimas ei käiks. Pole vaja kõigil teada, kes kommentaari autoriks on," arvab ta.

26- aastane Annika on see-eest hoopis teisel arvamusel. Tema arvates peaks anonüümsed kommentaarid ära kaotama ning igaüks peaks kommentaari alla oma nime panema, et vajadusel saaks kõik näha, kes tigeda arvamuse autoriks on. "Väga lapsik on sedasi sappi teiste suunas pritsida. Anonüümselt julgevad kõik kõike teha ning on viimase peal mutid ja kutid, aga avalikult oma nime alt ei julge keegi arvamust avaldada. Milleks soovida teistele anonüümselt halba? Kui Sulle miskit ei meeldi, siis saab ka viisakalt rääkida, ei pea sõimama ja roppusi kirjutama," mõtiskleb Annika.

Anonüümsus internetis on kahe otsaga asi. Kord on see hea ja kord jälle halb. Kuid usun siiski, et kui kommenteerijal jätkub julgust oma arvamus kirja panna, siis jätkugu tal ka julgust selle alla oma nimi panna. Vähem anonüümsust ja rohkem julgust!

Anneli Allikas
[email protected]