Reklaam sulgub sekundi pärast

Kuidas oma aurat kaitsta?

Aurast on viimastel aastakümnetel väga palju räägitud. Me räägime igapäevaselt „isiklikust väljast“, energiavampiiridest, nähtamatutest tuju ja tervise mõjutajatest. Kuidas oma biovälja kaitsta ja tugevana hoida?

/Veronika Raudsepp Linnupuu/

Aurast on viimastel aastakümnetel väga palju räägitud. Me räägime igapäevaselt „isiklikust väljast“, energiavampiiridest, nähtamatutest tuju ja tervise mõjutajatest. Kuidas oma biovälja kaitsta ja tugevana hoida?

Kas aura on olemas? Mis see on?


Milleks üldse tõestada seda, millega loomulikul viisil kokku puututakse? Kas Teie pole kordagi „seljaga“ tajunud, et keegi silmitseb? Et ühes seltskonnas on Teil mõnus ja turvaline ning teises lähete ilma erilise põhjuseta pingesse. Et vahel, kui tuttav käitub tavaliselt, olete ilma erilise põhjuseta kindel, et tal on midagi juhtunud – ja lõpuks selgubki, et Teie instinktid olid õiged ning kõik pole nagu tavaliselt.

Ka teadlased nõustuvad, et kõiki asju, ka taimi, loomi ja inimesi ümbritseb mingi väli, lihtsalt ei suudeta kindlaks teha kas tegu on tundmatu energialiigi või peenema võnkesagedusega ainega. Inimesed, kes suudavad aurat näha, kirjeldavad seda ellipsikujulise energiakookonina, mis ümbritseb meid terve vaimse ja füüsilise seisukorra juures justkui selgevärviline munarebu. Sellise „rebu“ mõõdud ulatuvad tavaliselt 2-3 meetrini. Suurtel prohvetitel ja iidsetel õpetajatel oli aura legendide järgi isegi mitmekilomeetrise ulatusega ja oli sedavõrd võimas ja selge, et isegi lihtsurelikud nägid nende peade kohal helendavat oreooli. See oreool ehk nimbus ongi aura serv, mis muudest osadest lihtsalt paremini eraldub. Me kõik oleme kunagi lastena püüdlikult oranže küülikuid, siniseid koeri ja rohelisi inimesi joonistanud. See pole lihtlabane värvide segiajamine, vaid eriline maailmanägemus – lapsed on selliste nähtuste suhtes avatumad ning vastuvõtlikumad joonistavad kõike aura värvides. Parapsühholoogid usuvad, et sellised laste joonistused on kindel tõend aura eksisteerimise kohta.

Aura moodustub kahest vastassuunalisest energiavoolust. Energiavoog algab inimese seest, ümbritsedes ja kaitstes tema füüsilist keha kahjulike tegurite eest. Samal ajal tuleb pidevalt energiat ka väljastpoolt ning me kasutame ja muundame seda enda tarbeks. Toimub erinevate energiatüüpide vahetus ning süsteem „inimene – loodus – kosmos“ toimib katkematult.

Kuidas mõjutab aurat loodus?

Pea kõikides primitiivsetes kultuurides olid olemas tootemid, tervistavalt mõjuvad esemed, loomad ja taimed. Selleks ei pea olema loodusrahva esindaja, et märgata kui hea ja kerge hakkab mõne puu all istudes või paljajalu kõndides. Igal puul on oma mõju: viis minutit paju all aitab peavalust lahti saada, mänd aitab süütundest vabaneda ning kask toob hea tuju tagasi. Haavikusse jalutama minna siiski ei soovita – nukrus matab hinge.

Mineraalid
omavad samuti maagilist võimet aurat mõjutada – just sellest mõjust lähtuvalt on levinud uskumused igale tähemärgile sobivast vääriskivist ning teatud haiguste raviks sobivatest kivimitest. Lemmiklooma silitamine mõjub vererõhku normaliseerivalt ja rahustavalt.

Maapealsete aura mõjutajate kõrval püüavad inimesed hinnata ka kosmiliste kehade toimet inimaurale. Tavakehad avaldavad meile mõju ka sadade miljonite kilomeetrite taha. Seega võib astroloogide jutt planeetide mõjust meie tujudele isegi tõene olla. Peamine reegel on, et inimene saaks oma energiaid õieti ja mõõdukalt suunata, sest vastasel korral on tõved kerged tulema. Maiste energiate – puud jms. - vaegus kutsub esile südameveresoonkonnahaigused, kuid blokk kosmiliste energiaväljade suunas võib suurendada liigesetraumade, lülisambavigastuste ning veenilaiendite tõenäosust. Energiat saab „maandada“ õues paljajalu käies ning kosmosesse kanaldada mediteerimise või palvetamise teel.

Aura inimestevaheliste suhete mõjualal


Aura värvus, selgus, ulatus ja intensiivsus sõltuvad inimese tervisest – nii vaimsest, kui füüsilisest. On inimene haige, muutub ka tema energiaväli ähmasemaks ja väliste mõjutajate suhtes tundlikumaks. Nõrgema auraga sündinud inimese jäävad kergesti haigeks, kuid tugevama energiaväljaga isikuid ei mõjuta oluliselt ka pakane, magnettormid ja kurjad inimesed.

Kahte absoluutselt sarnast aurat, nagu ka sõrmejälge, pole olemas. Mõnikord juhtub siiski nii, et inimeste boienergeetilised võnked võivad olla üsna ligilähedasel sagedusel ning sellisel juhul tekib sümpaatia esimesest silmapilgust. Samuti on võimalik ka antipaatia esimesest silmapilgust. Teistega suheldes toimub energiate vahetus – mida lähedasem suhtlemine, seda intensiivsem energiavahetus toimub. Armastus ja seks on kõige lihtsam ja mõjusam viis teise aurat mõjutada. Pikemaajalise suhte korral toimub energiaväljade märkamatu häälestumine teineteisega ning just seetõttu on raske pikemaajalisest suhtest eemalduda.

Tugev aura peegeldab võõrast energeetikat tagasi, ei lase „kahjulikel“ energiatel end segada ning suudab ise ennast kaitsta ning enda eest hoolitseda. Stress, liigsed emotsioonid, rahutus, hingeline muserdatus – kõik see nõrgendab aurat. Selle tulemusena tekivad aurasse lõhed ja isegi „augud“, millest energia minema voolama hakkab. Oluline on järgida tasakaalupõhimõtet – positiivset ja negatiivset energiat peab saama ja välja andma võrdsel hulgal, siis on enesetunne optimaalne. Kui Te aga väsite päeva lõpuks liigselt või, vastupidi, kogete palavikulist erutust võib järeldada, et balanss on rikutud – andsite ära rohkem kui vaja või kogusite liigselt.

Selleks, et oma energiavälja tervena hoida on hea õppida negatiivset energiat endast eemale suunama ning ligi mitte lasta. Negatiivset energiat saab endast eemale seda füüsiliselt välja elades - rusikatega patja klohmides, ujuma minnes, end higiseks treenides, elamises suurpuhastus läbi viies või lihtsalt veidi kiirkõndi tehes. Kõik need tegevused võimaldavad negatiivse energia kanaldada aktiivsesse tegevusse ning seda niiviisi vajalikuks ja kasulikuks muundades. Teine võimalus negatiivsest energiast lahti saada on tõsine vaimne pingutus usalduslik jutuajamise teel – lihtsalt sõnastage tunded ja väljendage neid.

Positiivse energia ülejääki esineb palju harvemini ning tavaliselt me tunneme juba intuitiivselt, kuhu seda rakendada. Kui Te olete ülirõõmus, tehke midagi head – aidake naabrimutikest, valmistage midagi erilist, tehke armsamale üllatus, lõpetage pooleliolevad kodutööd.

Et takistada välisel, eelkõige negatiivsel, energial Teie aurasse tungimast, tuleb ennetada konflikte või häälestada end teise auraga samale lainele. Enese häälestamiseks on kaks viisi: 1) teist takka kiites, tema pretensioonidega ja etteheidetega passiivselt nõustudes; 2) end emotsionaalselt teise olukorda seades ning teda mõista püüdes, talle kaasa tundes. Leidub veel palju esoteerilisi viise, kuidas oma aurat hoida ja tervendada, kuid lihtsam on ise õige mõtlemisega oma aura kõikidesse vikerkaarevärvidesse ehtida.

Väga lihtne ja mõjus viis oma aurat ootamatu rünnaku eest kaitsta on tavaline kaitsehoiak. Oletame, et kaasvestleja on Teile ebameeldiv, Te lähete teda kohates alati pingesse. Sel juhul võtke kaitseasend, blokeerides sellega oma aura – istuge jalg üle põlve, ühendage ka peopesad. Sellise asendi vaieldamatuks plussiks on selle täielik loomulikus, kuid bioenergeetilises mõistes olete te siili kombel kerra tõmbunud.

Aurale mõjuvad tervendavalt palved ja mantrad. Kui Te aga olete selline inimene, kellele tundub ülimalt ebapraktiline ja mõttetu maas koogutades leelotada, siis aitab ka täiesti tavaline lõdvestunud olekus muusika kuulamine. Negatiivset energiat aitavad tasakaalustada rahustav ja klassikaline muusika. Alahinnata ei tasuks ka aroomiteraapia mõju – lavendliaurud mõjuvad puhastavalt, sel on kõrge energiavibratsiooniline sagedus. Hämmastavalt mõjus on ka selline tavaline mineraal nagu kvarts – väike kvartsitükike laiendab aurat ligi meetri võrra. Kvartsitükki on hea alati endaga kanda, eriti kui Teil on tulemas tähtis kohtumine – ta aitab vähendada väliste energiate sekkumist Teie välja ning suurendab isikliku aura kaitsevõimet ning ebameeldivad ülesandeid sellisel kohtumisel ei lase Te lihtsalt endale kaela määrida.

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]