Mida annab meile IQ test?

IQ (intelligentsuse kvantiteedi test)  mõõdab inimese vaimseid võimeid võrreldes teda teiste samaealistega. Igal inimesel on sadu vaimseid võimeid, mida on võimalik täpselt mõõta. Kui inimene teab oma IQ-d on tal kergem valida endale sobilik töövaldkond ning kindlustada endale helge tulevik.

Intelligentsust kui mõistet on raske defineerida. Mozart näiteks oli väga intelligentne inimene, aga ometi ei suutnud ta oma rahaasju kontrolli all hoida ja pidi pidevalt laenu võtma. Kas intelligendist füüsik, kes 3 pakki sigarette päevas suitsetab on intelligentne? Nagu näete on siin palju vastuolusid ja sellepärast on intelligentust raske üheselt mõista. Sellepärast on ka IQ testi kohta tihti küsitud, et millist intelligentust see siis mõõdab? Kas saab intelligentust mõõta, kui seda pole üheselt defineeritudki?

IQ test aitab mõõta inimese potentsiaali. Kõige esimesena mõõtis inimese individuaalseid erinevusi Briti teadlane Sir Frances Galton. Ta võrdles inimesi arvestades nende saavutusi ja võrreldes nende erinevaid auhindu. Ta veendus oma uuringutega, et intelligentsus on päritav.

IQ termini võttis kasutusele William Stern, kes defineeris IQ kui vaimse vanuse (tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele) ja kronoloogilise vanuse ( inimese tegelik vanus) jagatist korrutatud sajaga.

Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit. IQ-teste katsetatakse algselt piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil.

Rahvastiku rikkus võib sõltuda just keskmisest IQ tasemest. Nende laste IQ, keda rinnaga toidetakse, on teistest ligi 10 % kõrgem. Madalama IQ-ga inimesed on suurema riski ees vapustatud ja vigastatud saada.

IQ taset mõjutab palju ümbritsev keskkond. Ameerikas viidi läbi uuring, kus selgus, et isegi koolisöökla toit mõjutab IQ-d. Kui menüüst eemaldati toiduvärvid, säilitusained ja magustajad, skoorisid õpilased IQ testis 2% kõrgema tulemuse kui varem.

IQ-d mõjutab kohutavalt palju asju- vanemate IQ, sünnikaal, söögiharjumused ja isegi see, kas inimeset kallistatakse palju või vähe. IQ-d ei mõjuta see, mitmenda lapsena sa sündisid või see mitu inimest sinu peres on.

Hüljatud inimese IQ võib peale hülgamist ligi 25% langeda. Hülgamisega on raske leppida ja see segab edaspidist mõtlemist.

Tavaliselt on veinijoojatel kõrgem IQ kui õllejoojatel. Ehk on asi selles, et harilikult on veini joovad inimesed arukamad ja liiguvad ringi erudeeritumates seltskondades kui need, kes pubis õlu kaanivad.

Nendel lastel, kellel on põnevamad mänguasjad, on enamasti ka kõrgem IQ. Seega tuleks oma lapsele osta harivaid ja arendavaid mänguasju.

Meestel ja naistel on enamvähem sama IQ tase. Siiski on testides väikesed erinevused. Naised sooritavad paremini mäluga ja verbaalse vilumusega seotud ülesandeid, mehed aga matemaatilisi ja ruumilisi ülesandeid. Keskmine IQ on inimestel umbes 100.

Kui tahad IQ testi proovida, siis saad seda teha internetis aadressil http://www.iqtest.com/. Online IQ testid annavad aimduse sinu IQ-st, kuid need pole nii täpsed kui professionaali järelvaatlusel tehtud testid.

Tulemust saad võrrelda allolevaga.

• Üle 140 – Geenius või geeniusele väga lähedal
• 120 - 140 – Väga kõrge intelligents
• 110 - 119 – Kõrge intelligents
• 90 - 109 – Keskmine intelligents
• 80 - 89 – juhm inimene 
• 70 - 79 – Vaevalt vastuvõetav
• Alla 70 – Nõder inimene

Buduaari arhiiv