Päevitada või mitte

Kui meedias päevitamisest juttu tehakse, siis enamasti ikka negatiivses võtmes – tuuakse välja päikesevõtu ohud ning hoiatatakse pruunistumise tagajärgede eest. Mõistlik päevitamine aga tuleb kindlasti tervisele kasuks, tekitab see ju meis heaolutunnet ning mõõdukas doos päikest mõjub organismile hästi, kuid piir kasuliku ja ohtliku päevitamise vahel on väga individuaalne.

Kas päevitada või mitte ja kui palju päikest siis ikkagi on mõistlik, tõlgendab igaüks omamoodi.
Näiteks Urmasel (32) ja Maril (33) on väga raske ühiseid rannakäike ette võtta, sest Urmase  nahk ei kannata üldse päikest, kuid Mari on andunud päevitamisefänn. Nii ongi mees suve lõpuks valge kui luik ning naine omandanud ühtlaselt tõmmu jume.

Kuigi Urmas pole küll tedretäppidega punapea, ei talu tema hele nahk siiski üldse päikest. Nooruses tugeva aknelööbega maadelnud Urmas peab kasutama väga tugevaid kreeme, et keha päikesepaitusest tulipunaseks ei läheks ning hoidma naha kontakti kollase taevakettaga nii minimaalsena kui võimalik.
 „Kui me koos üldse randa läheme, siis Urmas istub mõnes varjulises kohas, üleni viiekümnese päikeseblokaatoriga koos, nii et ainult silmad pilguvad kreemi seest. Mina seevastu vedelen kusagil vee piiril päikese käes,“ räägib Mari.
Päevitamisega kaasnevatest ohtudest on Mari oma sõnutsi vägagi teadlik, kuid ta ei salga tunnistamast, et naudib päevitamist sedavõrd, et võtab lisaks Eestimaa plaažimõnudele päikeselisa kahel soojamaareisil sügisel ja varakevadel. „Õnneks minul põletust ei teki. Ma kreemitan end küll korralikult sisse, aga minu blokaator on kõige rohkem number kaheksa, kuid tavaliselt ikka neli. Mulle lihtsalt meeldib, kui ma päevitunud olen. Kõik riided näevad seljas kenamad välja ja ma ise tunnen end ka palju paremini,“ usub Mari ning lisab, et kaasa päikesetalumatus segab ühiseid puhkuseplaane küll, kuid pole siiski seda väärt, et koos suvitamisest päris loobuda. Kui Mari peesitab rannas, siis Urmas tegeleb millegi enesele meelepärasega – mängib golfi või  kohtub sõpradega.

Pille-Riin (25) suhtub päevitamisse hoopis teisiti kui eelkõneleja ning kinnitab, et väldib liigset päevitamist. Oma sõnutsi teismeeas suviti pruuniks põlenud Pille-Riin võtab nüüd päikesevanne väga mõõdukalt ning oma näole ei lase ta üldse kiirgust ligi. „Nii kui mu nina ja põsed natukenegi päikest saavad, tuleb kohe trobikond uusi tedretähne juurde ja seda ma üldse ei taha,“ selgitab naine. Ka oma kolmeaastase tütretirtsu püüab Pille-Riin hoida päikesest nii eemal kui võimalik. Kui rannas ollakse, on tüdrukul rätik alati peas, linane särgike seljas ja tugev kreemikord peal, et kaitsta last päikesekiirte eest. „Kuid üldiselt me niisama mere ääres vedelemas ei käigi. Puhata saab ju ka teisiti kui liival lamades,“ on Pille-Riin plaažilpeesitamise suhtes kriitiline.Ta lisab, et puutub iluvaldkonnas töötades tihti kokku naistega, kes on terve elu kirglikud päevitajad olnud. „Selliste inimeste nahka on kurb vaadata. Ülepäevitanud naised vananevad tohutu kiirusega ja kui nad sellest ükskord aru saavad, on juba hilja. Nõukaajal oli ju nii, et kõigepealt päevitati nahk šokiseisundisse ja siis „ravitseti“ hapukoorega, mis on sama kui kustutada kõiki tuleohutusnõudeid eiranud põlevat kõrghoonet ühe veeämbriga,“ võrdleb Pille-Riin ning lisab, et tänapäeval lisanduvad päevitamisvõimaluste nimistusse veel solaarium ning puhkusereisid palmide alla, mis kõik nahale oma jälje jätavad.

Risto (21) räägib, et ka tema ei huvitu sellisest tegevusest nagu päevitamine. „Kusagil räti peal ühes kohas lamada, see pole minu jaoks,“ arvab noormees.
Kui Risto suviti rannas käib, mida ta küll igal võimalusel teeb, eelistab ta pigem rannavollet mängida ning ujumas käia, kui niisama lebada ja pruunistuda. „Kuigi ma üldse ise teadlikult päikest ei võta, lähen ma väga kergesti pruuniks. Ja ruttu ka veel, sest tavaliselt olen ikka jaanipäevaks nii pruun nagu mõni alles suve lõpuks,“ teatab Risto.
Päikesekaitsekreemi ta ei kasuta, sest usub, et Eesti kliimas on päikest niigi vähe ning suvel saadud kiirgus ei jõua nahale midagi paha teha. „Võibolla kui käiks kusagil solaariumis või Egiptuses, siis vast paneks midagi peale, aga siin Eestis ma ei näe küll eriti mõtet. Mul põletust ei teki ka. Lähen tavaliselt kohe pruuniks mitte punaseks,“ ütleb Risto.

/Liis Bekker/