Päike

9 kommentaari

Käes on kevad ja kuum päike on juba päris soojalt paitanud põski nii mõnelgi meist. Ja kas pole mitte mõnus peesitada tuulevaikses kohas lõõskava päikese käes? Muidugi on, kuid kevadine päike on küllaltki intensiivne ja seega tuleks kindlasti end kahjulike kiirte eest kaitsta.

Käes on kevad ja kuum päike on juba päris soojalt paitanud põski nii mõnelgi meist. Ja kas pole mitte mõnus peesitada tuulevaikses kohas lõõskava päikese käes? Muidugi on, kuid kevadine päike on küllaltki intensiivne ja seega tuleks kindlasti end kahjulike kiirte eest kaitsta.

Palavate ilmadega peavad eriti ettevaatlikud olema kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevad inimesed – sageneda võivad südameatakid ja samas tõuseb ka vererõhk.
Kuumus ohustab veel ka kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi.
Kuid kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervetele inimestele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus, tugev päikesekiirgus – kõik need tegurid võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu, päikesepõletusi ja teisigi ohtlikke haigusi.

Soovitused päikese käes viibimisel:
• Igal juhul tuleb kasutada päikesekaitsetooteid.  Euroopa Komisjon soovitab valida tooted, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Oluline on meeles pidada, et päikeskaitsetooted on vaid üks võimalus kaitsta end ultraviolettkiirguse eest,
• tuleks vältida pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem,
• kanda päikese eest kaitsvaid riideid, peakatteid ja päikeseprille,
• hoida imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest,
• kanda päikesekaitsevahendeid regulaarselt nahale, et nende toime püsiks,
• kasutada päikesekaitsevahendeid piisavas koguses,
• meeles pidada, et päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede,
• vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada,
• kuuma ilmaga vältida organismi vedelikukaotust, selleks jooge võimalikult palju vedelikku, soovitavalt mineraalvett,
• päevitada ei tohi ka mõnede ravimite tarvitajad (küsige selgitusi arstilt või apteekrilt),
• kuumus ja päike on vastunäidustatud mõnede krooniliste ja nakkushaiguste puhul,
• mitte liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu,
• kanda avarat ja heledat riietust, mis ei lase kehal kuumeneda,
• hoiduda varjulisematesse kohtadesse, kanda peakatet,
• tuulutada tube, mitte jääda kauaks umbsetesse ruumidesse või suletud akendega autosse,
• kuumal ajal piirata füüsilist tegevust.
Päike on kui hea sõber, kelle seltsis veedetud suvi aitab jagu saada talvekülmast, haigustest ja stressistki. Et aga sõber vaenlaseks ei muutuks, tuleb enne temaga kohtumist üht-teist teada ja meeles pidada.

UV-kiirguse kasu ja kahju
Nii rannaliival, solaariumis kui ka mujal päevitades tuleb terviseohutuse pärast arvestada UV-kiirguse intensiivsust ja doosi. On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.
UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.
UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides.

Hoidu liigsest päikesest
Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada (päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud); päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Nii naha- kui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust, et sagenenud on nahavähi juhud, mille üheks põhjuseks on päikesega liialdamine.
Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks, piisab lühiajalistest päikesevannidest – pole vaja lõputult rannas või õuemurul praadida. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes. Tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode – ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse – ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele (nagu näiteks nahavähk).

Kata päikese eest ka pea
Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida, nad hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele nt fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.
Nagu naha, nii on ka juuste puhul UVA- ja UVB- kiirguse toime erinev, sõltuvalt juuksetüübist ning värvusest.

Päikesekreemi kaitsev toime on küsitav
Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas jne iseloomustab kaitsefaktor (SPF). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks, kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini. Soovitav on igal inimesel kindlaks määrata endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv ohutu aeg.

Päikesega liialdada ei tohi ka kreeme kasutades, sest päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb siiski vaid päikesepõletuse ehk UVB-kiirguse, mitte UVA-kiirguse (mis lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab naha vananemist) eest. Seda silmas pidades on Euroopa Komisjon algatanud päevitustoodete märgistussüsteemi parandamiseks avaliku arutelu. Diskussiooni lõppedes koostab komisjon soovituse, millega tagatakse standardne, lihtne ja arusaadav päikesekaitsetoodete märgistamine alates aastast 2007.
Samuti ei ole UVA-kaitse tugevuse võrdlemiseks veel ühtseid katsemeetodeid. Igal tootjal on oma viis kaitse mõõtmiseks ja sellele viitamiseks.

Ka ei ole olemas päikeseblokaatoreid ja täielikku kaitset. Vaatamata väidetavale päikese tõkestamisele ja täielikule kaitsele, ei suuda ükski päikesekaitsetoode kaitsta täielikult ultraviolettkiirguse eest. Päikesekaitsetooted ei tohiks ka jätta eksitavat muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi täielikult kaitsta päikese eest.
Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleks nahale anda esmaabi. Vana tuntud nipp on end hapukoorega sisse määrida, täiendavalt on apteegis ja kosmeetikapoes küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub eriti õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.

Päike on ühtaegu nii meie sõber kui ka vaenlane, kuid me ise saame seda muuta, et ta poleks vaenlane. Niisiis, hoidkem end nii kevadel kui peatselt algaval suvehooajal!

Kasulikku päikest kõigile!

Allikas: Tervisekaitseinspektsioon

/Teele Tuul/