Pedofiilist pedagoogid

{:360999 width=120 height=90 align=left}Õpetajad armastavad lapsi. Üldiselt. Reeglina. Vähemalt tahaks loota, sest nende hoolde aastateks viis päeva nädalas me oma lapsed usaldame. Vahel aga kipub piir õpetaja-vanemliku helluse ning seksuaalse ahistamise vahel hägustuma.

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]

Igas koolis leidub õpetaja, kelle hüüdnimi on „pede“ või liigub legend tema seksuaalse orientatsiooni traditsioonilisuses. Samuti sosistatakse õppejõududest, kes ühele või teisele kena näolapiga õpilasele privileege loob ning häid hindeid paneb.

33. aastane Aivar räägib, kuidas nende koolis oli õpetajate paarike, kus naispool paistis nautivat joonlauaga laksamist ja mees konkreetselt kabistas poisse. „Ta oli emakeele ja kirjanduse õpetaja, selline pensionieelik. Soliidne. Olime siis sellised põhikooli-ealised juba, kui hakkasime märkama, et midagi on paigast ära. Üle õla töövihikusse kiigates ja pead silitades liikus käsi vaevumärgatava järjekindlusega, niimoodi kergelt mudides, kaelale ja alaseljale. Vahel toetas ta reiele ja pitsitas seda. Seni kuni oldi klassi keskel, ei julgenud ta kaugemale minna. Samas kõik märkasid, et noormehed, kelle pead aktiivsemalt silitati, said kergemalt häid hindeid ning neid pinniti vähem. Üldiselt kõik teadsid, et talle meeldisid õrnas eas poisid. Kord jäin ma peale tundide lõppu kauem garderoobis kohmitsema. Istusin, et saapaid jalga panna, kui kõnealune õppejõud sisenes ning mulle kaksiratsi sülle istus, pead silitas ning kiitis, milline hea poiss ma olen. Õnneks kaugemale ta ei jõudnud, sest kuulsime kellegi lähenevaid samme. Nii rõvedat tunnet on raske ühegi teise kogemusega kõrvutada. Klomp tuli kurku ja ei osanud midagi teha ega öelda. Nüüd muidugi teaks, et tuleb kellelegi rääkida. Kuid siiski – tema, austatud ja hinnatud hellahingelise härra sõna ühe tavalise poisikluti sõna vastu... Alles nüüd, kui kool seljataga, ei pelga ma sellest rääkida. Usun siiski, et kabistamisest ta kellegagi kaugemale ei julgenud minna.“

{:361001 width=100 height=151 align=right}Laste seksuaalse ahistamise teemad on üha rohkem avalikkuse ette toodud. Vaatamata ahistatute hirmule, et neid ennast hakatakse hukka mõistma ega usuta. Kui palju on Eestis alaealiste seksuaalse kuritarvitamise pärast kinni mõistetud kurjategijaid või nende ohvreid, ei tea keegi. Üleilmse statistika järgi on seksuaalset ahistamist enne 18. eluaastat kogenud iga neljas tüdruk ja seitsmes poiss. Sealjuures leiab laste ärakasutajaid võrdselt kõikidest ühiskonnaklassidest.

Imelikul kombel suhtuvad paljud lapsohvrid oma ründajatesse siiski heatahtlikult. Seletus on vähemalt psühholoogide jaoks lihtne - neil lastel pole kodus oma vanematega õiget lähedust. Nii võibki pedofiil osutuda ainsaks, kes neid kuulab ja nendega tegeleb. Samuti kasutavad pedofiilid väga osavalt nn. piitsa ja prääniku metoodikat. Eranditult kõik nad mõjutavad ühel või teisel moel last juhtunut saladuses hoidma. Statistika järgi ründavad pedofiilid lapsi esmajärjekorras kodus või kohtades, kus lapsed kõige tihedamini viibivad – kodus, lastehoolekandeasutustes jms.

Kohati on kummaline, kuidas meil suhtutakse noorte lastega vahekorda astumisse. Seaduse sätestab: “Täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isikuga suguühendusse astumise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“ Seega, kui juba neljateistaastane ütleb, et on nõus, pole justkui probleemi. Loomulikult alustatakse postseksualrevolutsioonilisel ajastul suguelu praktiseerimist üsna varakult. Kuid samas, kas see, kui seaduses välja toodud vanusest eakam erikooli tütarlaps ütleb onule, et „anna mulle viina ja suitsu, siis ma annan sulle keppi!“ ning onu pakkumisest kinni hakkab, on lapse ärakasutamine või kahe iseseisvalt ja vastutustundlikult mõtiskleva isiku tegutsemine, on juba küsitav. Rate.ee kubiseb „seksikatest“ alaealistest ning nende suur olemise soovi ekspluateerivatest onudest, kes heal juhul piirduvad ullikeste „vallatute“ piltide vaatamisega.

Isegi kui laps käitub väljakutsuvalt, ei tohi täiskasvanu sellele vastata rünnakuga. Täiskasvanu peaks teadma, mis on õige, mis on vale. Eriti peaks oma käitumist kontrollima pedagoogid ning leidma viisi, kuidas eirata flirtivaid-edvistavaid ahvatlevates miniseelikutes lakitud küüntega naisehakatisi ning musklis noormehi, sest tegelikult on nad siiski ju ainult lapsed.