Pimekohting

On reede õhtu kell seitse ning Sally on täis elevust ja põnevust. Mõelda vaid, et kohe-kohe näebki ta Teda – võib-olla osutub just nimelt see meesterahvas selleks printsiks valgel hobusel... Natuke läiget veel huultele, viimane pilk peeglisse ning juba tõttabki Sally väikese itaaliapärase kohviku poole.... PIMEKOHTING võib alata!

Kohtuda võhivõõra mehega, kellega kas siis tutvumisportaalis või interneti jututoas tuttavaks on saadud – tõotab see endast üldse midagi head? Kas tõesti võib sel viisil leida oma unistuste mehe? Või saab sellest kohtingust pigem üks täielik nightmare olema?

Kindlasti ei ole Sally mitte ainuke naisterahvas, kel pimekohtingutega pistmist on  – eks paljud meist ole blind date’i kas siis juba ise kogenud või siis vähemalt korra või paar selle üle mõtteid mõlgutanud, et kuidas see olla võiks.

Osade inimeste puhul jäävadki need mõtted selle üle vaid mõteteks - pigem üritatakse uusi tutvusi ja suhteid siiski teistmoodi luua kui erinevate tutvusportaalide ja sellega kaasnevate pimekohtingute kaudu. Samas aga leidub ka inimesi, kes just nimelt internetis suurepärast võimalust näevad, et uute inimestega tuttavaks saada -  omamoodi vürtsi lisab asjaloole ka see, et selleläbi ollakse sunnitud sooritama  nii-öelda pea-ees hüpe külma vette ning kohtuma võhivõõra inimesega, kellega vaid meilitsi või sõnumite kaudu ühenduses on oldud.

Pimekohtingust võib alguse saada suurepärane suhe, võib tõepoolest juhtuda, et kaks inimest, kes on õigel ajal õiges kohas, leiavad üksteist  tänu blind date’ile - on ju olemas küll ja küll jutte selle kohta, kus keegi oma suure armastusega just nimelt mõnes jututoas või portaali kaudu tuttavaks on saanud.

Samas aga võib sellest pimekohtingust ka lihtsalt üks veider ja koomiline õhtu saada. Üks minu tuttav (nimetagem teda Railiks) rääkis, kuidas ta ühe noormehega (nimetagem teda Pauliks), kellega ta jututoas tunnikese-paar vestelnud oli, esmakordselt kohtus. Taganjärgi iseloomustab Raili seda kohtingut vaid kolme sõnaga – ei iial enam!. Nimelt, kõigepealt olevat noormees pool tundi hilinenud – esmalt arvas Raili, et küllap on ka tema nüüd kogenud seda tüüpilist blind date’i fenomeni, mis ikka aegajalt ette tuleb, et ei ilmutagi välja kuigi lubatakse, kuid õnneks nii hull olukord siiski ei olnud, sest lõppkokkuvõttes Paul siiski andis end näole. Sellegipoolest ei saanud aga kohtingust asja -  nimelt olevat noormees lihtsalt äärmiselt vaikne olnud. Loomulikult ei peagi teab kui jutukas kohe olema ning eks mõni inimene ole loomult ka juba lihtsalt tagasihoidlikum kui mõni teine, ent kui kahe tunni jooksul noormees vaid paar lauset suust välja saab ning ka need üksnes lihtlaused on, mis vaid paarist-kolmest sõnast koosnevad - siis ei ole siin midagi imestada, kui tegelikult juba esimese tunni möödudes tundis Raili vaikselt soovi lahkuda.

Nagu näha, võib nende pimekohtinugega minna nii ja naa. Võib juhtuda, et leitakse kiiresti ühine jutulõng ning ollakse kohe algusest peale ühel lainel – võib aga juhtuda ka, et ollakse kuni kohtingu lõpuni täpselt sama võõrad üksteisele nagu seda juba algusest peale oldi.

Ent kui aga on huvi blind date’i kogeda, siis tegelikult miks mitte. Kaotada ei ole suurt midagi - ükskõik kui igavaks või veidraks see kohting ka ei kujuneks. Omamoodi kogemuseks oleks see igal juhul ning ainuke asi, mis kaotsi läheks, oleks vaid tund-kaks meie väärtuslikust ajast ja see on ka kõik!

Võita võib pimekohtingu kaudu aga palju rohkem, sest isegi siis, kui saate „the worst blind date ever” osaliseks, olete te midagi võitnud – kui mitte midagi rohkemat, siis vähemalt arusaamise „ei iial enam”. Kuid mine tea, võib-olla  „võidate” Teie pimekohtingust siiski midagi enamat – sest parimal juhul tõepoolest võite endale koguni elu armastuse või lihtsalt ühe hea sõbra selleläbi leida. Kindel on aga see, et isegi kui te ei kohta  sel blind date’il oma printsi valgel hobusel, võite te sellegipoolest ühe huvitava ja meeldejääva õhtu osaliseks saada.

Maret Iin