Raamat kui uks maailma ja pilk enesesse

  Mulle meeldib Emersoni aksioom, et head raamatud võivad asendada igasugust ülikooli. Olen veendunud nagu Romain Rollandki, et võidakse olla suurepärane filosoof, ajaloolane, filoloog, jurist ja kes tahes, olemata iial käinud ülikoolis või isegi gümnaasiumis.

Kadi Jüriado

kadi@buduaar.ee

Mulle meeldib Emersoni aksioom, et head raamatud võivad asendada igasugust ülikooli. Olen veendunud nagu Romain Rollandki, et võidakse olla suurepärane filosoof, ajaloolane, filoloog, jurist ja kes tahes, olemata iial käinud ülikoolis või isegi gümnaasiumis.

Et lugemine on parim õppimine, selles ma veendusin juba kooliajal, mil teadupärast antakse lugeda hulgaliselt möödunud sajandite kuulsamate autorite teoseid. Millegipärast pole koolis õpitav olnud nii hariv ja huvitav kui ise kogetud ja raamatutest loetud tarkused. Meeldejätmise kohustus ei võimalda teksti loominguliselt läheneda, sest hirm mitte mäletamise pärast halvab tihtipeale õpilasel loomingulisuse, ja mitte ainult kooliõpilasel. Vabatahtlikult läbi loetud raamat on tõesti kui uks maailma, milles valid enesele sobiva ja meelepärase.
Raamatud on nagu inimesedki – igaühega ei sobi kokku, kuid kõiki oleks hea tahtmise korral võimalik mõista.

Tavaliselt me näeme maailma mitte sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu oleme meie – või nagu oleme vormitud seda nägema. Kui avame suu kirjeldamaks, mida me näeme, kirjeldame me tegelikult ennast, oma tajusid. Kui teised meiega nõus ei ole, mõtleme kohe, et nendega on midagi valesti. Kuid kuna igaüks näeb asju erinevalt, läbi oma kogemuse unikaalse läätse, siis on põnev raamatutest lugeda, milline on teiste inimeste maailm. Läbi teiste on võimalik mõista ka iseennast, sest iseenda ahtake maailm jääb kesiseks, kui me teisi tundma ei saaks õppida. Raamatuid lugedes suudame läbi murda uutele isikliku ja isikutevahelise toimimise tasandile. Ma ei kujutaks ettegi, et peaksin oma suhetes piirduma vaid nendega, kes mind igapäevaselt ümbritsevad. Raamat on unikaalne uks maailma ja võimaldab ennast kõrvalt vaadata, s.t. teistega võrrelda. Kui maailmas poleks raamatuid, elaks inimene endiselt vist koopas!

Mul on kahju, et ka praegu saavad gümnaasiumiõpilased tegelikult liiga vähe lugeda. Kui mina oleksin kirjanduseõpetaja, nõuaksin põilastelt vaid lugemispäevikute pidamist ja tundides esitaksid nad referaate või ülevaateid oma lemmikkirjanike teostest. Poiste lemmikraamatud muutuksid siis tüdrukutele mõistetavamaks ja vastupidi. Usun, et mitte keegi ei saa kedagi muutuma keelitada. Igaüks meist valvab muutuste väravat, mida on võimalik avada vaid seespoolt. Teiste väravat saame avada vaid kaudselt – siis, kui suudame oma loomulikkusega neile muljet avaldada ja nad ise soovivad end muuta. Mulle meeldib veel N.Pirogovi mõte, et raamat on nagu seltskond: hea raamat nagu hea seltskond harib ja õilistab tundeid ning kombeid.

Kui lugemishuvi inimeses puudub, on tal ometi õnn viibida nende keskel, kes palju loevad, ja ma usun, et läbi raamatute ja läbi lugevate inimeste muutub maailm aina paremaks. Raamatul ei ole alternatiivi, sest inimkonna tarkusi saab talletada vaid raamatutes, millega on võimalik õhtul üksindust peletada, vaimu rikastada, vestelda, abi küsida ja meeltki lahutada.

Selline väikene ood siis raamatutele minu poolt.

Mõned soovitused erinevatest valdkondadest:

Hea kinkimiseks

Richard Bach
Jonathan Livingston Merikajakas
Allegooriline jutustus merikajakast Jonathan Livingstonist, kes tõrjutakse parvest eemale, sest ta ei taha lennata ringi niisama tühiselt kui teised kajakad.
LEND on selle sümbolistliku raamatu metafoor, andmaks edasi mõtteid sellest, kui tähtis on seada ja otsida elus kõrgemaid eesmärke, isegi siis, kui sinu lähedased su püüdlused hukka mõistavad.

Manfred Kets de Vries
Õnne valem
Mõtteid õnnest ja edust
Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisiseltskond.
Toetudes oma teadmistele ja kogemustele juhtimisest ja psühholoogiast ning võttes aluseks hiina vanasõna "Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota", juhatab Manfred Kets de Vries meid sellele teekonnale, käsitledes armastust, tööd, lootust, tasakaalu, sisemist ja välist edu, kadedust, stressi, "mängu" tähtsust meie elus ja elutarkust. Autor on avastanud, et enda tundmine ja õnn on omavahel lahutamatult seotud ja et inimene, kes ennast ei tunne, ei suuda ka päris õnnelikuks saada.
"Õnne valem" aitab teil elada õnnelikumat ja rahuldustpakkuvamat elu.

Lastele

C.S. Lewis’e Narnia lood. Hakkad lapsele neid lugema unejutuks ette ning kui lapsed magama jäävad, loed salaja ise edasi, et teada saada, mis juhtus:
Imetegija õepoeg
Narnia lugude kõige esimene osa. Allegooria vahendusel on jutustatud maailma loomisest, Eedenist, pattulangemisest ja lepituse lootusest.
Lõvi, nõid ja riidekapp
Lapsed Peter, Susan, Edmund ja Lucy avastavad oma riidekapist võlumaa Narnia, kus valitseb kuri Valge Nõid ja on igavene talv. Edmund reedab oma kaaslased nõiale. Lõvi Aslan on nõus nõia käe läbi surema, et reetmine andestatud saaks ja Kevad võiks uuesti Narniasse tulla.
Hobune ja tema poiss
See raamat räägib seiklustest, mis juhtusid Narnias ja Calormenis ning maades, mis nende vahele jäävad.
Olles salapäraselt võõralt kuulnud, et ta polegi Arsheesi poeg, otsustab Shasta julmade kalormeenide maalt põgeneda. Rääkiva hobuse Bree abiga rändab ta Narnia poole, kus õhk on magus ja valitseb vabadus.
Prints Caspian
Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv põnevik seiklustest ning hea ja kurja võitlusest muinasjutumaal Narnias. Lewis uskus, et fantaasia on parim vahend, mille abil saab lapsi panna kogema rõõmu, headust, pühadust, või seda, mida tähendab kurjus.

Ajalugu

Hendrik Willem van Loon
Inimkonna lugu
Tegemist on omapärase ajaloolise dokumendiga, mis annab põhjaliku ülevaate inimkonna ajaloost alates esiajaloolistest inimestest kuni kõrgtehnoloogia ajastuni. Mitmeid lugejate generatsioone lummanud teos ilmus esmakordselt 1921. aastal. Tänaseks on seda korduvalt täiendatud ja kaasajastatud. Parim ajalooline lugemisaines inimesele, kes tahab inimkonna ajaloost lihtsat ülevaadet. Ei mingeid kuivi fakte ning loed raamatut nagu romaani, mida on väga raske käest ära panna.

Klassika

Truman Capote
Hommikueine Tiffany juures
1940ndate New York. Linn, kus peod kestavad öö läbi ja võivad lõppeda parimal juhul maailma kõige luksuslikumas juveeliäris "Tiffany juures". Jutustus Holly Golightlyst, tüdrukust, keda sellistele olengutele ei kutsuta, kuid keda ajavad taga nii mafioosod, elumeestest miljonärid kui ka algajad kirjanikud. Holly on seiklejast lapsnaine, kes hõljub kergelt läbi elu, jättes endast maha murtud südamed.
"Sõbrale ma auku ei kaeva. Isegi siis mitte, kui tõestatakse, et ta on terve nunnakloostri ära mürgitanud. Mina mõõdan inimesi selle järgi, kuidas nad minusse suhtuvad." Tal on lihtne elufilosoofia, mis oma hoogsa elunautimise ja moodsa pahelisusega on korduvalt ainest andnud ka popkultuurile.
1961. aastal linastus samanimeline film Audrey Hepburniga peaosas.

Midagi kasulikku

Mireille Guiliano
Prantslannad ei lähe paksuks
Toidu nautimise saladused
Kuidas saavutavad prantsuse naised selle, et juustu süües ja veini juues püsivad nad ikka saledad? Nad söövad ju pirukaid ja šokolaadi ning naudivad kolmekäigulist hilist õhtusööki. Vastust sellele "prantsuse paradoksile" pakub sarmikas prantslanna, kes juba aastaid elab ja töötab Ameerikas.
Stiilne, nutikas, naljakas ja veenev – ometi üks mitte-dieediraamat, mis võib põhjalikult muuta mõtlemist. Lisaks retseptid, kuidas teha porrust võlusuppi, kui nädala lõpus on söögiga liiale mindud või kerget riisi-šokolaadipudingit, kui tahaks midagi magusat.

 

Lapsevanemale

Martin Lindstrom, Patricia B. Seybold
Bränd ja lapsed
Rahvusvahelisel uurimusel põhinev raamat 8-14 aastaste laste bränditeadlikkusest. Kevadel 2004 Pärnu Turunduskonverentsil esinenud Martin Lindstrom näitab oma inspireerivas teoses hulga värvikate näidete abil, kuidas eelteismelised mõjutavad oma vanemate valikuid ja meie kõigi elu. Tegemist on kannatamatu, hellitatud ja hästi informeeritud kliendigrupiga, kellega praktiliselt kõik tootjad paratamatult arvestavad. Raamat aitab ka igal kooliealise lapse vanemal oma last paremini mõista.

Midagi tõsist

Umberto Eco
Ilu ajalugu
Bologna ülikooli semiootikaprofessori ja kirjaniku Umberto Eco koostatud ja suures osas tema kirjutatud "Ilu ajalugu" vaatleb nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Selle illustreerimiseks kasutab ta valdavalt kunstimaailmast pärit dokumente – kunsti- ja kirjandusteoseid. Raamat lähtub põhimõttest, et ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ja muutumatut, vaid tal on erisugused palged, olenevalt ajastust ja maast. Sageli eksisteerivad ühel ja samal ajastul koos erinevad ilumudelid ja mõned neist kanduvad edasi läbi mitme ajastu.
Raamatu avavad 11 pilditahvlit, mis aitavad näha, kuidas ühed või teised ilukäsitlused eri ajastutel korduvad ja arenevad ning esinevad ka üksteisest väga kaugel asunud filosoofide, kirjanike ja kunstnike töödes. Edaspidi illustreerivad iga ajastu või põhimõttelise tähtsusega esteetilist mudelit teksti kõrval olevad teemakohased kujutised ja tsitaadid.

Luulelend

Johanna Merikajakas
Kajakalaulud

Autor on siia luulekogusse koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Interneti rollimängude mängimisest.

 

Luule on Ime

Autori jätk Kajakalauludele. "Jah, luule on ime. Ja teeb imet inimesega, kes temasse kiindub. Ja suurim ime on, et ta on suutnud jääda püsima maailmas, mis juba Underi ajal oli „ruttu ja rattaid täis“. Maailm pole iial olnud materiaalsem kui praegu, kus tehnoloogia oma seitsme penikoorma-saabastega aina edasi tormab ja selle edutajad-õhutajad abitult järele sibavad, et mitte omaloodud progressist maha jääda. Võiks arvata, et sellises miljöös pole luulel kohta. Ometi on tänapäev sigitanud uusi lüürikuid enam kui iial varem."  Eerik Purje

Allikas: www.apollo.ee

Kadi Jüriado

kadi@buduaar.ee