Tänapäeva kultused

 

Antiikajast on teada, et kultus tähendas jumalate, vaimude, surnute ja kuningate austamist ning sellega seoses olevate tavade, kommete järgimist. Usuti ka, et kultustoimingute õigest sooritamisest sõltub kogukonna saatus. Kultuste eest hoolitsemine oli iseenesest mõistetav ning elu peamisi mõtteid.

Kuid loomulikult on erinevatel kultustel oma aeg, koht ja ruum. Eelnev oli vaid väike sissejuhatus antiikaega, millega meie ajal ning kohal puudub seos.

 

Tänasel päeval on meie ühiskonnas maad võtnud hoopiski teistsugused huvitavad, kuid samas kohati ebaratsionaalsed oreoolid, mis kujundavad inimeste mõttemaailma ja elustiili. Kultused kujundavad näiteks ka tavasid, inimeste riietust ja joomiskultuuri.  Nende kultuste ümber tundub koonduvat kogu elu just nagu antiikajal. Aga kes ütles, et see on vale või ebaratsionaalne? Ühiskonna kiired muutused ja kirevus on viinud selleni. Kas see on vale või õige, jäägu teiste otsustada.

 

Täpsemalt - millised kultused siis meie ühiskonnas on juurdunud? Ennekõike materiaalne kultus: kallid firmarõivad, ühiskondlikult kõrge hinnangu saanud automargid, villad rikkurite poolt hõivatud linnaosades. Levinud on teisigi kultusi – kõhn keha, moeloojate ettekirjutised, meedia loodud värvikad isiksused jne.

 

Olen täheldanud, et nö kirjutamata seaduse järgi on vähemasti Tallinnas oluline teha sisseoste just nimelt Stockmannis, kandma peaks vaid D&G rõivaid ning Diori päikseprille. Pidutsemiskohaks tuleks eelistada Bon-Boni või mõnda muud eksklusiivset ööklubi, mille uksest igaüks sisse ei astu. Shopates Stockmannis on oluline end võimalikult nähtavaks teha, ning näiteks kui seal juhtuvad „hullud päevad“ olema, siis eelnevalt kirjeldatud kultuse küüsis olev inimene käib oma lemmik ostukohast ringiga mööda. „Hullud päevad“ on ju ometi mõeldud teistsugusele kontingendile ning pealegi pole nendeks päevadeks hangitud kaup midagi väärt. Tasub ka mainimist, et tegemist ei ole vaid rikaste ning ilusatega, kellel raha ning ka ajaga lihtsalt midagi paremat peale pole hakata.

 

Mul on palju sõbrannasid ja tuttavaid, kes on valmis käima välja tuhandeid kroone, et soetada endale näiteks kultusliku firmamärgi päikseprillid või mõni muu sekundaarne aksessuaar. Raha nende jaoks kogutakse isegi vahel kuid. Päikseprillide ratsionaalsest eesmärgist ei saa siinkohal rääkida ning ka kvaliteedivahe 5000 ja 1000krooniste päikseprillide vahel pole kindlasti proportsionaalne. Ometi on oluline just need samad ülikallid prillid, sest need sarnanevad mõne kuulsuse omadega või neid kaunistab mõne ihaldatud kaubamärgi pisike logo. Muide, need samad, näiteks 5000kroonised Versace prillid, saab USAs kordades odavama hinna eest kätte, kuid see selleks. Eestis on vastav kultus viinud asjade määratu ülehindamiseni ja see on suletud ring, sest ostja taotlebki kallist hinda, muidu ei klassifitseeruks vastav asi enam parima ning emotsionaalselt hinnatuima hulka.

Samas, kui inimesel on piisavalt vahendeid ning ta tunneb end hästi just nimelt Prada, Armani, Chaneli, Hugo Bossi, Yves Saint Laurent-i rõivaste ning aksessuaaridega, siis lasku käia!

 

Ka mobiiltelefonide puhul võib rääkida kultusest. Minul endalgi on tuhandeid kroone maksev telefon, millel on nii palju erinevaid funktsioone, et kõiki neid ei oska ma kasutadagi. Rääkimata vajadusest. Ometi olen kaasa läinud üldise trendiga ning mõne aja möödudes taas oma eelmise täiesti töökorras mobiiltelefoni uuema ning popima vastu välja vahetanud. Mida uuem, ilusam ja kallim, seda parem. Ning kõik need lisavidinad, mida ma ilmselt kunagi kasutama ei hakka, tunduvad enne ostu sooritamist äärmiselt vajalikud.

 

Aga veel kultusi. Tallinna tänavatel on mulle silma torganud ka need grillkanu meenutavad oran